Opaal on kauni läikega vääriskivi, ent tema leidmine on vaevarikas, sest enamasti ümbritseb leiukohti sama koostisega, kuid struktuurilt erinev ränidioksiid. Vääriskivina tunnustatud opaalis paiknevad umbes 200 nanomeetrise läbimõõduga ränikuulikesed korrapärase võrena. Austraalia teadlased leidsid, et see struktuur on põhjustatud lokaalsetest uraanilisanditest kalliskivi tekke ajal. Nüüd võimaldab uraani laguproduktide jääkkiirgus tuvastada uusi opaali leiukohti. Geoloog Brian […]

NASA on loonud esimese tõelise odavsatelliidi FASTSAT – Fast, Affordable, Science and Technology SATellite. Nimetus FASTSAT ei tulene suurest lennukiirusest vaid asjaolust, et esimese prototüübi ehitamiseks kulus muude kosmoseprogrammidega võrreldes rekordiliselt vähe aega – kümme ja pool kuud. Nelja miljoni USA dollari suurune eelarve teeb sellest ühtlasi ühe odavama ürituse orbiidile jõuda. Kokkuhoid saavutati peamiselt […]

Ehkki aksionide olemasolu seni otsitud kujul on suure tõenäosusega ümber lükatud, jätkuvad algselt nende leidmiseks kavandatud katsed. Aksionideks kutsutakse hüpoteetilisi osakesi, mis peaks tekkima reaalsete ja virtuaalsete footonite ühinemisel. Aastal 2005 tehtud katses tuvastasid Itaalia teadlased vastavaotstarbelise seadmega PVLAS (Polarizzazione del Vuoto con LASer) esimest korda footoni, mis arvati pärinevat aksioni lagunemisest. Hiljem tunnistasid eksperimentaatorid, […]

Albert Einsteini 1915 aastal avaldatud üldrelatiivsusteooria on tänaseks korduvalt katseliselt kinnitust saanud, kuid siiani pole õnnestunud mõõta teooria ennustatavaid gravitatsioonilaineid. Gravitatsioonilaineid on püütud tuvastada juba aastakümneid, mõned mõõtmised on andnud ka kaudseid tulemusi, ent üheselt neid kindlaks tehtud pole. Kui elektrilaenguga osake liigub kiirendusega, tekitab ta ruumis valguse kiirusel leviva elektromagnetlaine, kindlate lainepikkuste korral on […]

Kui kaks rasket aatomituuma lähenevad teineteisele piisava energiaga (kiirusega), et ületada nendevaheline kuloniline tõukumine, võivad nad ühineda. Veel enne kohtumist põhjustab tuumade vastasmõju nende sisemustes struktuurimuutuseid, tuumad siirduvad ergastatud seisundeisse. Seni parimad mudelid võtsid nimetatud efekti arvesse, ent Austraalia teadlased on läbi viinud katse, milles ilmnevad täiendavad efektid nõuavad mudeli täiustamist. Ajakirja Physical Review Letters […]

Ameerika teadlane Gerrit Verschuur kahtleb kosmilise reliktkiirguse fluktuatsioonide olemasolus. Kosmiline reliktkiirgus arvatakse pärinevat ajast umbes 380 000 aastat peale universumi algust, kui elektronid seostusid prootonitega ja footonid said hakata vabalt pikki vahemaid läbima. Universumi paisumise käigus on kiirguse lainepikkus välja veninud ja vastab praegu ligikaudu 3 kelvinile. Ent viimase aja täppismõõtmised on tuvastanud reliktkiirguse temperatuuris […]

2006 aastal plahvatas Maast 240 miljoni valgusaasta kauguses galaktikas seninähtuist heledaim, varem vaadelduist ligikaudu 100 korda kirkam supernoova, teadlased nimetavad teda SN 2006gy. Arvatakse, et nii võimsaks energiapurskeks peaks tähe mass enne plahvatust olema võrdne umbkaudu 100 Päikese massiga, arusaam selle protsessi mehhanismist oli seni puudulik. Tähe elukäik sõltub peamiselt tema massist, koostisest ja pöörlemisest, […]

Kilplaste katse päike kotis tuppa tuua ei läinud teadaolevalt korda, kuid Ortwin Hess Surrey Ülikoolist Suurbritannias on leidnud mooduse vikerkaar kinni püüda. Metamaterjalideks nimetatakse niisuguseid, mille huvipakkuvad omadused tulenevad ennekõike nende struktuurist, mitte koostisest. Näiteks on võimalik luua negatiivse murdumisnäitajaga optilisi keskkondi (Wikipedia: Negative refractive index). Hess modelleeris valguse käiku positiivse murdumisnäitajaga plaatide vahel asuvas […]

Ligi neli aastat kestnud mõõtmised on suure tõenäosusega andnud vastuse kõrge energiaga kosmilise kiirguse päritolule. Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus avastati 1962 aastal ja selle uurimine on tänaseni väga keeruline, sest hinnanguliselt jõuab Maa atmosfääri keskmiselt vähem kui üks osake energiaga üle 1020 eV ruutkilomeetri kohta sajandis. See on ka põhjus miks neid tänapäevalgi otseselt ei […]

Kujutle, et sirutad käe võtmaks riiulist raamatut, ent see põrkab vastu siledat nähtamatut seina. Kuitahes põhjalikul otsimisel ei leidu kusagil ühtegi tehnilist seadet, mis raamaturiiuli seinale manaks. Suurbritannia, Soome ja USA teadlased on leidnud kavala võimaluse niisuguse olukorra loomiseks, esiti küll ainult monokromaatse valguse jaoks. Kogu "maagia" peitub seina materjalis. Juba pea kahe aasta eest […]

Paljud mikroorganismid on võimelised liikuma kas suurema toiteainete kontsentratsiooni suunas või ebasoodsatest kemikaalidest eemale. Bioloogiliste süsteemide puhul kannab nähtus nimetust kemotaksis. Nüüd on USA teadlased loonud esimese mittebioloogilise süsteemi, kus mikroskoopilised metallvardad liiguvad lahuses teatud kemikaali kõrgema kontsentratsiooniga piirkonna poole. Katse läbi viinud teadlased näevad nähtuse rakendustena kemikaalide tuvastamist keskkonnas ja mikroskoopiliste täppisstruktuuride koostamist. Bioloogias […]

Chicago Ülikooli teadlaste Xiang Chengi, Heinrich Jaegeri and Sidney Nageli katsed väikeste klaashelmestega näitavad, et piisava tihedusega osakeste juga käitub väga sarnaselt vedelikega. Kui üksik kuulike tabab ristsihis horisontaalset alust, põrkab ta tuleku suunas tagasi. Kui aga osakesi on palju ja nad on piisavalt lähestikku juhtub sootuks midagi muud: sarnaselt vedelikuga moodustavad nad õhukese seinaga […]

Rahvusvahelise teadusprojekti tulemusena on valminud Maa magnetvälja lokaalsete ebakorrapärasuste detailne kaart. Koostamisel on mõõtmistulemustest maha lahutatud Maa magnetpoolustest tingitud foon. Maa magnetvälja täppismõõtmisi on eri riikide teadlased mitmete sõltumatute tööde käigus hulganisti teinud, nüüd on need tulemused esmakordselt ühte globaalsesse andmebaasi ühendatud. Projektijuhi Dr J Derek Fairheadi sõnul on Rahvusvaheline Geomagnetismi ja Aeronoomia Assotsiatsioon (IAGA, […]

Teadlased on 1.8 miljoni valgusaasta kauguselt leidnud rekordsuurusega musta augu, mis ületab senise tiitlihoidja massi pea kahekordselt. Hinnanguliselt jääb leitud musta augu mass 24 kuni 33 päikese massi vahemikku. Eelmisest rekordiomanikust, u. 16 Päikese massiga M33 X-7-st, teatas ajakiri Nature vähem kui kuu eest. Mõlemad arvatakse olevat tekkinud massiivsete tähtede gravitatsioonilise kollapsi tulemusena. Viimati leitu […]

Värsked mõõtmistulemused lisavad kaalu hüpoteesile Heelium-4 senitundmatust agregaatolekust, superkondensaadist, mis tekib kui osa ülimadalatemperatuursest tahkest 4He-st kaotab seostuse ülejäänuga ja muutub selle suhtes ülivoolavaks. Superkondensaatoleku võimalikkust oletasid esimestena 1969. aastal vene teoreetikud Aleksander Andreev ja Ilja Lifshitz. Nemad ennustasid, et äärmiselt madalal temperatuuril võivad tahke heeliumi kristallvõre vakantsid langeda ühtsesse kvantolekusse ja moodustada koherentse ülivoolava […]

Kuldnokaparvede ruumilise liikumise analüüs heidab valgust lindude kollektiivsele käitumisele kui ka komplekssete süsteemide käitumisele üldisemalt. Igal talveõhtul lendavad kuldnokad ümbruskonnast Rooma oma pesapaikadesse ja annavad enne puhkust ligi pooletunnise õhuetenduse. Andrea Cavagna Itaalia Rahvuslikust Kondensainefüüsika Instituudist (National Institute for the Physics of Condensed Matter, INFM) kirjeldab seda kui tõeliselt fantastilist vaatemängu. Kui kuldnokaparve rünnatakse, jaguneb […]

Enamiku keemiliste elementide kohta pole teada, mitu neutronit nende tuumas maksimaalselt olla võib. Kahe neutronirikka tuuma avastamine ja teiste jaoks ülempiiri leidmine on samm selle küsimuse lahenduse poole. Tähtedes luuakse kogu aeg uusi aatomituumasid, kuid need mis meie maist maailma kujundavad moodustavad vaid osa suuremast hulgast, kus on ka selliseid mis pärast tekkimist mõne neutroni […]

Erirelatiivsusteooria annab reeglid ruumi- ja ajavahemike teisendamiseks vaadatuna suurel kiirusel liikuvast taustsüsteemist. Kuid kuidas teiseneb temperatuur? Mida näitab gaasi suhtes peaaegu valguse kiirusel liikuva vaatleja termomeeter (loomulikult ei vaadelda siin hõõrdumise efekte) ja mida paigalseisja oma? Küsimusele vastamiseks tuleb esmalt kokku leppida temperatuuri definitsioon. James Clerk Maxwell avaldas 1866 aastal tulemuse, mille kohaselt alluvad gaasiosakeste […]

Hiina ja USA koostöös rajatav detektor aitab selgitada neutriinode ülemineku mehhanismi Neutriinod on ühed raskemini registreeritavad elementaarosakesed, sellele vaatamata on viimase kümne aastaga kindlaks tehtud, et kolme eri liiki, elektron-, müü- ja tauneutriinod, võivad oma elu jooksul üksteiseks muunduda. Viimane teadmine kinnitab nende massi olemasolu. Hiinasse rajatava detektoritekompleksi tööks saab ainukese seni puudulikult uuritud ülemineku […]

Jeff Steinhauer ja kolleegid Iisraeli Tehnoloogiainstituudist registreerisid esmakordselt  Josephsoni efektina interpreteeritava massi alalisvoolu rubiidiumiaatomite korral. Kvantmehaanika seadused lubavad osakestel tunneleeruda läbi klassikalises käsitluses ületamatute tõkete. Juhul, kui elektronid läbivad kahte ülijuhtivat keskkonda eraldavat õhukest isolaatorit, kannab nähtus Josephsoni efekti nime, vastavat voolu nimetatakse Josephsoni vooluks, kusjuures viimase suund ostsilleerub, kui siire on alalispingestatud, alalisvool kulgeb […]

Šveitsi ja Hiina füüsikud on välja töötanud meetodi kiraalsete molekulide eraldamiseks. Kui Stern-Gerlachi katses kasutatakse magnetvälja sorteerimaks aatomeid nende spinnoleku järgi, siis kiraalsete molekulide jaoks etendab seda rolli laserivalgus. Kiraalseteks nimetatakse keemiliselt koostiselt identseid kuid aatomite paigutuselt teineteise peegelpilti kujutavaid molekule, seda illustreerib näide vasak- ja parempoolse keermega kruvidest. Niisugustel ainetel on suur tähtsus meditsiinis, […]

Astronoomid jõudsid järeldusele, et Eriidanuse tähtkujus paikneva külma ala põhjuseks on  tühimik universumis, mille läbimõõt on peaaegu miljard valgusaastat. Minnesota Ülikooli teadlased avastasid, et selles tühimikus ei leidu tavalist ega ka tumedat ainet. Avastatud tühimik on kõikidest seni leitutest palju suurem. Astronoomiaprofessor Lawrence Rudnick ütleb, et nad pole isegi ennustanud nii suure tühimiku olemasolu. Rudnick […]

Kas vaakumis leiduvad osakese-antiosakese paarid võivad hakata soovimatult mõjutama LHC tööd? Kaasaegne füüsika on näidanud, et ideaalne vaakum sarnaneb pigem pulbitsevale virtuaalsete osakeste merele kui kujutelmale rahulikust tühjusest. Kiirendieksperimentides võivad vaakumis alati leiduvad osakese-antiosakese paarid neelata osa algse kiire energiast. Mõnel juhul ongi see katse eesmärgiks, vahel aga tüütuks häirivaks faktoriks. CERNis käivitatava Suure Hadronite […]

Prantsuse füüsikutel õnnestus vaadelda, kuidas peeglitega kaetud karp “otsustab”, kui palju footoneid temas sisaldub. Eksperimendis kasutatakse aatomeid, et määrata kindlaks footonite arv ilma neid hävitamata. See võimaldab paremini mõista mõõtmise müsteeriumi kvantmehaanikas. Kvantmehaanika väidab, et maailm on oma olemuselt juhuslik: isoleeritud süsteem on kõigi võimalike olekute hägune superpositsioon. Kui seda süsteemi aga mõõtma hakata, “hangub” […]

Mikroprotsessorite kasvava võimsuse tõttu muutub arvutite jahutamine järjest suuremaks probleemiks. USA teadlased on avastanud, et kiibi jahutamist saab muuta 2.5 korda tõhusamaks, kui suunata sellele ioniseeritud õhu voog. Enamikku teisaldatavaid arvuteid jahutatakse vantilaatoriga, mis puhub õhku selle kuumadele osadele. Kuna aga õhk otse protsessori pinnal kipub paigale jääma, on selle meetodi efektiivsusel piirid. Indiana Purdue […]

USA füüsik Ralph Alpher, kelle teedrajavad arvutused viisid Suure Paugu kontseptsiooni tekkeni, suri 86 aasta vanuselt. Koostöös George Gamowi ja Ralph Hermaniga tegi Alpher 1940. aastate lõpul esimesena katse arvutada elementide sisaldust universumi varajases arengustaadiumis ning samuti ennustas Suurest Paugust jäänud kiirguse temperatuuri. Kuigi see taustkiirgus avastati 1964. aastal, jäid Alpheri saavutused suuresti tunnustuseta. Ralph […]

Viie miljardi aasta pärast lõppeb Päikesel otsa vesinik ning Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks. Selle käigus suurenevad meie kodutähe mõõtmed tuhandeid kordi ning üpriski kindlasti neelab paisuv hiid enda alla oma lähimad kaaslased Merkuuri ja Veenuse. Maa saatuse kohta pole veel täit selgust, kuid nüüd andis Napoli observatooriumi teadlase, Roberto Silvotti, juhitud rahvusvaheline uurimisrühm Maale uut […]

India kosmoseagentuur sooritas järgmise eduka sammu oma kosmoseprogrammis, saates 3. septembril orbiidile uue sateliidi, seekord juba kodumaise kanderaketiga. Orbiidile saadeti INSAT-4CR tüüpi sidesatelliit. Tegu oli  GSLV-F04 start, allikas ISRO  kolmanda INSAT-4 tüüpi satelliidiga, millest eelmiste orbiidile saatmine on ebaõnnestunud. Saavutuse teeb ainulaadseks GSLV-F04 (Geosünkroonne satelliitide teelesaatmise masin), mis on esimene edukalt startinud India kanderakett. Selle stardiga […]

Võib tunduda, et läbipaistmatu matejal ei võimalda valguse ülekannet. Hoolikalt ettevalmistatud laserkiire abil on aga Hollandi füüsikutel õnnestunud hajumist kasutades fokusseerida valgus ühte punkti. See meetod võimaldab saada pilte bioloogilistest objektidest, mis on peidetud läbipaistmatu kihi alla. Twente Ülikooli teadlased Allard Mosk ja Ivo Vellekoop, teatavad, et neil pole mitte ainult õnnestunud lahendada läbipaistmatu keskkonna […]

Hollandi ja Jaapani teadlased on esimesed, kellel on õnnestunud muuta magneetilise mälubiti olekut, tulistades seda väga lühikese kestusega valgusimpulsiga. Erinevalt praegustest magnet-optilistest süsteemidest ei nõua uus tehnoloogia välist magnetvälja, mistõttu biti väärtust on võimalik muuta 50 000 korda kiiremini kui seni. Enamasti salvestatakse infot magneetilistele kõvaketastele, kus biti väärtustele vastavad väikeste kettapiirkondada magnetmomentide suunad "alla" […]

John Iliopoulos (Ecole Normale Supérieure, Pariis) ja Luciano Maiani (Maiani of the Università degli Studi di Roma) teenisid välja selle aasta Diraci medali ning selle juurde kuuluva 5000 dollarilise preemia oma töö eest kvargiga charm. See töö oli äärmiselt oluline väljaarendamaks standardmudelit, kaasaegset elementaarosakeste teooriat. Diraci medal antakse välja iga aasta 8. augustil Itaalias – […]

Laupäeval, 4. augustil kell 5:26 kohaliku aja järgi startis Cape Canaverali baasist Floridas kanderakett Delta II. Missiooni eesmärgiks on maanduda järgmise aasta 25. mail Marsil ja uurida Punase Planeedi põhjpoolsete piirkondade pinnast. Kuigi start oli edukas, muretsavad projektis osalevad teadlased eesotsas Barry Goldsteiniga siiski rohkem tulevase maandumise pärast. Kui kõik õnnestub, peaks Phoenixist saama esimene missioon, […]

Tume energia – müstiline nähtus, mida peetakse universumi kiireneva paisumise põhjuseks, võib olla kahekse "kiigemehanismi" läbi vastastikmõjus oleva välja tulemus. Nii arvavad vähemalt mõned Soome ja Taani füüsikud, kelle väitel on need väljad seotud ühe väga kerge osakese läbi. Tumeda energia peamiseks võistlejaks on kosmoloogiline konstant, mille põhjal saab väita, et kvantfluktuatsioonid vaakumis võivad luua […]

Uus meetod valkude struktuuri uurimiseks võib tuua selgust mitmete raskete haiguste olemusse. USA füüsikud on leiutanud mikroskoobi, mille abil saab määrata valkude energeetilisi olekuid kokku- ja lahtivolditud struktuuri vahel. Valgud, elu ehituskivid koosnevad pikkadest ahelatest, mis on moodustunud aminohapetest ja volditud kolmemõõtmelisse struktuuri. Aatomjõu mikroskoobis (AFM) kinnitatakse valgu üks ots substraadile ja teine ots mikroskoobi […]

Kahe pinna vahel eksisteeriva Casimiri jõu suunda on võimalik "ideaalse" läätse abil  muuta vastupidiseks. Sellisel läätsel peab olema aga veel üks eripära: tema materjali murdumisnäitaja peab olema negatiivne. Selline tehnoloogia võimaldaks vältida hõõrdumist mikroskoopilistes mehanismides. Sellisele järeldusele on jõudnud Suurbritannia füüsikud Leonhardt ja Thomas Philbin St. Andrewsi ülikoolist. Kummalise tõmbumise kahe juhtivast materjalist plaadi vahel […]

Norra füüsikud on loonud huvitavaid labürintjaid mustreid, lastes kuivada seagul, mis on valmistatud veest, glütseroolist ja väikestest klaashelmestest. Sarnaseid katseid on simuleeritud ka arvutil, kust selgub, et mustrid tekivad ilmselt siis, kui segusse tungivad õhukanalid, mis lükkavad helmed laiali. Sellised labürindilaadsed mustrid tekivad spontaanselt paljudes süsteemides, näiteks magneetilistes vedelikes ja keemiliste reaktsioonide käigus. Füüsikud arvavad, […]

Heidelbergi Ülikooli füüsik Pablo Verdes uuris seoseid temperatuuritõusu ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vahel. Kasutades statistilisi meetodeid, mitte kliimamudeleid näitas ta nende vahel tugevat seost, mis annab alust arvata, et globaalset soojenemist põhjustab siiski inimkond, kuigi paljud uurijad on teistel seisukohtadel. Seni on enamik tõendeid inimõjudest kliima muutumisele hangitud atmosfäärimududelitest. Need mudelid põhinevad aine voolamist kirjeldavatel võrranditel, […]

Massachusettsi Ülikooli teadlased on koostöös Hollandi ja Tšiili kolleegidega välja töötanud uue meetodi väga õhukeste kilede mehaaniliste omaduste määramiseks. Meetod on küllalt täpne, kuid palju lihtsam senistest röntgenkiirte peegeldumist kasutatavatest. Katsete käigus uuriti kilesid läbimõõduga 31 kuni 233 nm. Kile pandi veepinnale ujuma ning selle keskele tilgutati veepiisk raadiusega alla 1mm. Kapilaarjõud tilga ja kile vahel […]

Saksamaa teadlaste poolt välja arendatud tehnoloogia abil on peagi võimalik sissehingatavaid ravimeid kopsudesse juhtida magnetvälja kasutades. Töörühm kasutas arvutsimulatsioone ja katseid hiirtel, näitamaks, et magneetiliste nanoosakestega segatud ravimeid on võimalik kopsudesse toimetada  kuni kaheksa korda efektiivsemalt kui tavalisi. Paljude haiguste, nagu astma ja kopsuvähk raviks tuleb ravimeid sisse hingata. Selleks peavad patsiendid kasutama inhalaatorit, mis […]

Vaakumi saavutamise tehnoloogia saab ilmselt otsustavaks mitmete suurte projektide puhul nagu näiteks Suur Hadronite Kollaider (LHC), Rahvusvaheline Eksperimentaalne Temotuureaktor(ITER). Vaakumiteadlaste jaoks on peamine küsimus: kuidas saavutada sobiv vaakumkeskkond mõistliku hinna eest. Erinevate projektide puhul on meetodid selle saavutamiseks erinevad. Kõik nad aga eeldavad teadlastelt projekti vajaduste mõistmist ja aparatuuri ehitusest tingitud vaakumsüsteemide eripära tundmist. Raskeks teevad selle […]

Hiina on SKP poolest maailma neljas riik, viimase kümnendi majanduskasv on  olnud 9% aastas. Kõrgtehnoloogia ettevõtete kiire areng on teinud temast paljulubava turu eriti just vaakumseadmeid pakkuvate firmade jaoks. Ometi pole hiinlastega äri teha sugugi lihtne. Vaakumtehnoloogiat pakkuvate firmade jaoks on peamiseks turuks pooljuhte, päikesepatareisid, meditsiinitooteid ja optikaseadmeid valmistavad ettevõtted, samuti metallurgiatööstus. Enamik varustusest tarnitakse USA, Euroopa ja Jaapani […]

USA füüsikud on välja mõelnud viisi, kuidas vahetada ülikülma rubiidiumi aatomipaaride spinnseisundeid. Aatomeid hoitakse paigal laserkiirtest loodud optilise võre abil. Oskus vahetada edasi-tagasi üksikuid spinnolekuid on oluline samm edasi kvanarvutite arendamisel. Kui tavalises arvutis kasutatakse bitte, mille väärtuseks on 1 või 0, siis kvantarvutites kasutatakse kvantbitte, mis võivad olla samaaegselt erinevates olekutes. Kui kvantarvutil on […]

Pöörlevad tolmupilved kosmoses võivad olla aluseks millelegi elu sarnasele, vähemalt niimoodi näitavad Venemaa,  Saksamaa ja Austraalia teadlaste poolt läbi viidud arvutsimulatsioonis. Neist simulatsioonidest selgub, et teatud tingimustel võivad tolmuosakesed moodustada kaksikheelikseid, mis on sarnased DNA-le ja võivad jagunedes tekitada samast struktuurist kaks identset koopiat. Kuigi simulatsioonis aluseks olev tolm on anorgaaniline ja ei sisalda seetõttu […]

Rahvusvaheline ettevõte Hamamatsu Photonics on turule toonud uue mitmepikselise footoniloenduri (MPPC) seeria S103 62-11. Seade rakendab täiesti uudset tehnoloogiat, kasutades laviin fotodioodi detekteerimaks eriti nõrka valgust. Kusjuures seadme mõõtmed jäävad 5 mm piiresse. Tootja nimetab uue pooljuhi eelistena ka madalat tööpinget ja väikest tundlikkust magnetvälja suhtes. Koostas: Kaarel Piip Allikas: physicsworld.com http://sales.hamamatsu.com/

KamLANDi eksperiment Jaapanis detekteeris esimest korda neutriinosid, mis pärinesid Maa südames toimuvatest radioaktiivsete elementide lagunemistest. 10 meetrise diameetriga KamLANDi detektor paikneb tuhande meetri sügavusel maa all ja sisaldab ligi tuhat tonni ülipuhast läbipaistvat vedelikku, millesse “neeldunud” neutriinod põhjustavad väikseid valgussähvatusi. Neutriinod on juba oma avastamisest saadik olnud mõistatuslikud elementaarosakesed ja kuni tänapäevani on nendega seotud […]

Juba ülijuhtivusnähtuse avastamise algusaegadest on teada, et tugevasse magnetvälja asetatud ülijuht kaotab seal oma ülijuhtivad omadused. Prantsuse teadlased eesotsas Andrew Huxleyga avastasid üllatuslikult sulami, mis käitub hoopis vastupidiselt, sulam on ülijuhtiv ka väga tugevasse magnetvälja asetatult. See on järjekordne uus avastus kiiresti arenevas kvantkriitiliste süsteemide uuringute vallas. Teatavasti on ülijuhtivus nähtus, kus elektrivool liigub aines […]

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) saatis taas edu, kui 11. aprillil nende Veenuse uurimise satelliit Veenuse orbiidile jõudis. See teeb ESA-st ainsa kosmoseagentuuri, kes juba nelja (Marss, Kuu, Saturn ja Veenus) meie Päikesesüsteemi taevakeha korraga uurib. See kosmoseodüsseia sai alguse 9. novembril 2005. Reis Veenusele kestis 153 päeva ning selle aja jooksul läbis sond 400 miljonit kilomeetrit. […]

Teaduse juures on tore see, et paljude leiutiste, projektide ja uurimisteemade juures suudavad eri teadlased leida veel teisigi, teiste aladega seotud rakendusi. Vist igihaljaks on saanud lugu, kuidas Euroopa tuumauuringute keskuses, CERN-is, töö käigus WWW. ehk siis "veeb" välja mõeldi. Nüüd suudeti aga mobiilimastidega ilma mõõta. Kindlasti on paljud täheldanud, et vihmaga või tiheda lumesaju ajal […]

Päris tihti võib teie aiapidu segada naaber, kes just teie peo ajal oma toimetusi tegema hakkab ning niiviisi teie kena peo rikub. Marsil seevastu poleks töötava muruniiduki häält kuulda kaugemale kui sada meetrit. Võrdluseks: Maal levib taoline heli mitmeid kilomeetreid. Millised on helid Marsil? 6.juunil esitlesid Ameerika Akustikaühingu kokkutulekul Amanda Hanford ja Lyle Long Pennsylvania Osariigi […]

See, kuidas mustad augud imevad sisse mateeriat naaberalade tähtedelt, on fundamentaalselt magneetiline protsess ning mitte ainult gravitatsioonist põhjustatud. Sellisele järeldusele jõuti tänu uutele mõõtmistele, mis tehti röntgenkiirgust kiirgavast, gaasist ümbritsetud mustast august Linnuteel. Kuigi teooria ennustas seda juba 30 aastat tagasi, on nüüd esimene kord, kui seda efekti näha saab. Chandra röntgenkiirte observatooriumi mõõtmistel põhinevad […]

Metsatulekahjkud satuvad järjest tihmeini pressi hammasrataste vahele ning seepärast on inimesed nii Eestis kui ka USA-s ühtmoodi teadlikud sellest ohust. USA-s kasutatakse väga agaralt suurpõlengute kustutamisel lennukite abi. Sepärast nuputasid firma Evergreen International Aviaton insenerid välja maailma suurima kustutuslennuki.Sisuliselt on tegu Boeing 747, mis on praegu maailma Hiigellennuk kustutuspulbrit puistamas (allikas www.Spiegel.de) suurim reisilennuk, baasil […]

USA füüsikud ja insenerid avastasid, et klaas on võimeline võtma oma algse oleku peale suure energiaga elektronidega pommitamist. Tulemused näitavad, et vaatamata varem arvatule, on klaasjas olek termodünaamiliselt äärmiselt stabiilne. Lisaks sellele, et avastus on fundamentaalselt oluline, võib sel olla ka tähtis roll tuumajäätmete säilitamisel (Phys. Rev. Lett. 96 205506). Klaasja oleku mõistmine on üks […]

USA firma, American Superconductor, väidab, et nad on suutnud luua kuni 100m pikkuseid teise põlvkonna kõrgtemperatuurseid ülijuhtjuhtmeid, millega on võimalik edastada tsiviilkasusele vajalikus koguses elektrit. Firma usub, et see võib olla läbimurre, millega ka erasektor hakkab lõpuks ülijuhtmaterjale kasutama. See teise põlvkonna ülijuht on tehtud ütriumi, baariumi, vase ja hapniku sulamist (YBCO), seda olevat odavam […]

Jaapani kosmoseagentuur JAXA jahmatas kuu-uurijate üldsust plaanidega 2030. aastaks Maa kaaslasele kosmosejaam rajada. Eeldatavasti kuni kolme triljoni jeeni suurune eelarve pole projektiks veel eraldatud, kuid agentuuri juhtivad teadlased lubasid, et juba järgmisel aastal saadetakse Kuu orbiidile tehiskaaslane. Jaapani astronaut peaks kavade kohaselt Kuu pinnale jõudma 2020. aasta paiku. Euroopa kosmoseagentuuri ESA teadlaste arvamusel aga napib […]

Teadlased on avastanud uudse süsinikdioksiidi vormi. Uus materjal, mis valmistati tavalisele tahkele CO2-le tugeva rõhu avaldamisega, meenutab aatomi skaalas aknaklaasi. Dubleeritud amorfne carbonia, aine võib olla tähtis gaas-hiidplaneetide sisemuse mõistmisel, kus CO2 on kõrgel rõhul kokku pressitud. Sellest võiks valmistada ka ülikõva klaasi, sest ootuste kohaselt on see väga jäik nagu teemant (Nature 441 857). […]

USA füüsikud on näidanud, et plasmat on võimalik kasutada hammaste lagunemist põhjustavate bakterite tapmiseks. John Goree ja tema kolleegid Iowa Ülikoolist kasutasid käes hoitavat plasmanõela Streptococcus mutans’ite hävitamiseks Petri tassil. Seade töötab toatemperatuuril (J. Phys. D: Appl. Phys. 39 3479). Vaatamata sellele, et hetkel on veel tegemist eksperimentaalse vahendiga, usuvad uurijad, et ühel päeval saaksid […]

USA astronoomid väidavad, et on vaadelnud tumedat mateeriat – tabamatu aine, mis usutakse olevat viis korda tavalisem kui normaalne aine, täites pea neljandiku Universumist Kahe suure galaktikaparve ägedat kokkupõrget 3 miljardi valgusaasta kaugusel jälgisid NASA Chandra Röntgenkiirguse Observatoorium, Hubble Kosmoseteleskoop, Euroopa Lõuna-Observatooriumi Väga Suur Teleskoop ja Magellan’i optiline teleskoop. Kokkupõrke jõud eraldas tumeda ja nähtava […]

Paljude meelest on Pluuto üheksas planeet päikesesüsteemis. Rahvusvahelise Astronoomia Liidu (International Astronomical Union – IAU) poolt nimetati see planeet ümber kääbus-planeediks. Vastuoluline otsus tehti 24.augustil, 2006 ning põhineb asjaolul, et Pluuto orbitaal-teekond kattub teiste objektidega nagu näiteks asteroidid ja planeet Neptuun.Eriarvamustel olevad astronoomid ütlevad, et otsus on meelevaldne, tuues esile, et ka teised planeedid jagavad […]

Ja mitte ainult Newtoni, vaid ka Einsteini, Bohri, Boyle, Cricki, Maxwelli ja paljude teiste teadustöö on nende orginaalkujul nüüd kõigile kättesaadav. Nimelt avas Briti Kuninglik Selts oma täieliku on-line teaduspublikatsioonide andmebaasi kõigile tasuta tutvumiseks. Tõsi tasuta jääb ta küll vaid käesoleva aasta detsembri lõpuni, kuid aastasse 1665 ulatuvate teadusajakirjade andmebaas on kindlasti väärt tutvumist. Andmebaas […]

Küllap on mõnedki näinud demoeksperimenti vertikaalses vasktorus üliaeglaselt langeva neodüümmagnetiga. Magneti langemist pidurdab muutuva magnetvälja mõjul toru seintes tekkinud keerisvoolude magnetväli, mille tulemusel magnet omandab tasakaalulise kiiruse umbes 0,1 m/s. Üldistest füüsikalistest arusaamadest lähtuvalt on loomulik oletada, et mida väiksem on toru materjali eritakistus, seda aeglasemalt magnet langeb. Nagu see ka tegelikult on. Aga kui […]

Jutumärgid pealkirjas on omal kohal, sest kuigi Yves Couderi ja Emmanuel Forti huvitav katse imiteerib üllatava tõetruudusega kvantosakeste leiulainete interferentsi, pole tegemist siiski kvantosakeste de Broglie lainete liitumisega. Aga lähemalt: YC&EF asetasid vedeliku (vee?) pinnale väikese silikoonõli  “Jalutaja” – õlitilk ja temast lähtuv laine vedeliku pinnal, ristkülikud märgivad vedeliku pinna all asetsevaid tõkkeid (pilu). foto: […]

Kaks päeava tagasi avalikustas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia selle aasta Nobeli füüsikapreemia laureaadid. Sellel aastal  võitsid teadusmaailma ihaldatuima auhinna John C. Mather NASA Goddardi kosmoselendude keskusest ja George F. Smoot California ülikoolist  universumi mikrolainetaustkiirguse anisotroopia ja musta keha kiirguse sarnase kuju avastamise eest. Mikrolaine taustkiirgus on viimane relikt Suurest paugust. Teooria väidab, et pärast universumi […]