Orgaanilised katalüsaatorid on uudne odav viis kütuseelementidega energia tootmiseks.Rootsi Umeå ülikooli füüsikute uurimus, mille on avaldanud ACS Nano, süvendab meie teadmisi põhiliste protsesside kohta selliste katalüsaatorite tootmisel. Maailma pidevalt kasvav energia ja toormaterjali vajadus innustab teadlasi leidma uusi lahendusi. Kütuseelemendid, mis põhinevad vesinikul ja hapnikul suudavad salvestatud keemilist energiat muuta elektrienergiaks keskkonnasõbralikul viisil, kus kõrvalproduktiks on […]
Valmistati süsinik-nanotorudest Fresneli läätsed
Esimene Fresneli lääts paigaldati 1823. aastal Prantsusmaa vanimasse Cordouani majakasse. Valgustähise kiir paistis 32 km kaugusele. Sellest ajast saadik on kasutatud Fresneli läätse valgusfoorides, autotuledes, suurendusklaasides, fotokaamerates ja teisteski majakates ning optilistes süsteemides. Võrreldes harjumuspärase kumerläätsega on Fesneli lääts vähemmassiivsem, õhem, lamedam ning püüab rohkem kaldvalgust. Peegeldused Fresneli läätse tumedatelt piirkondadelt (loe läätse ehituse kohta […]
Austria langevarjur soortiab vabalangemise stratosfäärist
Ligi kahekümne kahe tunni pärast üritab ajaloo kõrgeimat vabalangemist Austria langevarjur Felix Baumgartner. Plaanitud hüppe kõrguseks on 37 km, millele vastab atmosfääri jaotuses stratosfääri alumine kiht. Kosmose piiriks loetakse kõrgusi vahemikus 80-120 km (loe siit). Ametlike lisarekorditena on plaanis langemisel ületada helikiirus, sooritada pikim vabalangemine ning kõrgeim mehitatud õhupallilend. 43. aastase Baugmartner hüppab spetsiaalselt valmistatud […]
Uus klaasmälu säilitab andmeid sadu miljoneid aastaid
Hitatchi kuulutas välja lähiaastatel turustatava klaasmälutehnoloogia, mis võimaldab andmeid säilitada sadu miljoneid aastaid. Informatsioon söövitatakse kristalli kolmes kihis, seejuures suurema ruumtihedusega kui näiteks CD plaadil. Andmeid on võimalik taasesitada optilise mikroskoobiga, mis tähendab, et tulevikupõlvkonnad saaksid mälukristallilt informatsiooni lugeda ilma, et vajaksid selleks keerukaid seadmeid. Tehnoloogia võib labori esindajate sõnul turule tulla lähema kolme aasta […]
Uus hübriidmaterjal lihtsustab orgaaniliste transistorite kavandamist
Orgaanilised transistorid on uue kohanemisvõimelise odava elektroonika põhikomponendid. Kuna orgaanilised materjalid, millest antud transistorid koosnevad, annavad seadmetele võime lülitada ja võimendada signaale, pingutavad teadlased otsimaks muudetavate elektriliste omadustega orgaanilisi materjale. Mõnel juhul tähendab see mitmete materjalide kokku segamist. Ühes vastava ala hilisemas uurimuses on teadlased kokku seganud kaks molekulaarset komponenti, et toota hübriidmaterjali, mille elektroonilisi […]
Täna pandi paika tulevase Tartu Ülikooli füüsikahoone nurgakivi
Täna pandi 2008. aastal Tartu Ülikooli juurdeehituste kavva võetud füüsikahoonele nurgakivi. Hoone ehitustööd Tartu Maarjamõisa platsil algasid OÜ Astlanda Ehitus juhatusel käesoleva aasta juunikuus. Nurgakivi sisse istutati tulevastele põlvedele avastada muuhulgas mälupulk. Üritus toimus päikselise ilma saatel. Vaiksematel hetkedel aitas tuju hoida Tartu Ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Kõrge kollase kraana ees asuval ehitusplatsil olid juba eristatavad […]
113. järjenumbriga elemendi otsingud lõppesid edukalt
Uued RIKEN Nishika Kiirendi Teaduskeskuse (RIKEN Nishina Center for Accelerator-based Science) katseandmed kinnitavad otsitud 113nda elemendi olemasolu. RIKEN Raadioisotoopkiire Projekti (Radioisitope Beam Project) eksperimendi käigus tuvastati kuus järjestikust varem põhjalikult uuritud nukleiidide alfalagunemist, mis tegi võimalikuks uue elemendi ühese määramise. Jaapani teadusajakirjas Journal of Physical Society avaldatud rabavad tulemused annavad tõenäoliselt uue elemendi nimestamisõigused Jaapanile. […]
Ameerika teadlased töötasid välja vedeliklahustuva elektroonika
Vees lahustuva elektroonikaga nutitelefone või tahvelarvuteid valmista ei ole mõtet, ent näiteks keskkonnasensorite ning bioühilduvate implantaatide valmistamiseks sobib see igati. Lahustuvate elektroonikaskeemide välja töötamine läs korda Ameerika Illinoisi Ülikooli teadlastel. „Tavaliselt on bioseadme tööperiood ühekordne, väldates näiteks haava paranemise või katkise luu kokku kasvamise aja. Sageli esinevad sellistel puhkudel aga immuunreaktsioonid. Üks viis pikaajaliste ühildumisprobleemide […]
Pildijäädvustus Teadlaste Ööst
Fotojäädvustus 28. septembril toimunud Teadlaste Ööst. Lapsed tunnevad rõõmu tahke jää sublimatsiooniprotsessist tekkinud auru laiali puhumisest. Hetk Vabakutseliste Teadlaste Akadeemia salapärastest katsetest. Restaureeritud Tartu Observatooriumi Fraunhoferi refraktor.
Eile toimus Teadlaste Öö
Eile, 28. septembril tähisati üleeuroopalist Teadlaste Ööd, mille raames toimus teadusalaseid üritusi ligikaudu kolmesajas Euroopa linnas, sealhulgas kolmeteistkümnes Eesti linnas. Maarjamaal tähistati teadlaste avalikkusele suhteliselt hämarat tööd valgustavat ööd seitsmendat korda. Öö koondteemaks oli maailmalõpu lahtimõtestamine. Teaduskeskuse AHAA korraldatav Teadlaste Öö Festival algas seevastu Tartus juba 23. septembril. Homme lõppeva festivali raames on huvilised saanud […]
Isolaatormaterjalide liigitamise uus meetod
Isoleerivate materjalide täpne füüsikaline kirjeldamine on materjaliteaduse üks tulipunkte. Erinevatel mehhanismidel põhinev teoreetiline isolaatorite klasssifikatsiooniskeem on kasutusel olnud alates 1960ndatest. Skeemi puudulikud eksperimentaalmeetodid ei ole aga seni võimaldanud kõikide isolaatorite adekvaatset liigitamist. Kieli Ülikooli ja Boulderi Colorado Ülikooli teadlased arendasid välja uue meetodi, mis peaks isolaatorite eristamiseks andma seni põhjalikuimad võimalused. Teadustöö avaldati ajakirjas Nature […]
Kompleksoksiidid muutuvad kvantpotentsiaalibarjääris multifunktsionaalseks
Arkansase Ülikooli füüsikud uurisid kompleksete oksiidide energeetilisi olekuid ning avastasid, et erinevalt tavapärastest ränipooljuhtidest esineb kompleksmaterjali põhiolekus nii elektriline kui magnetiline korrastatus. Teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud töös osalesid Arkansase Ülikooli teadlased Jak Chakhalian, Jian Liu, Derek Meyers ja Benjamin Gray koostöös APSANL (Advanced Photon Source at Argonne National Laboratory) teadlaste John W. Freelandi ning […]
Valmisid esimesed James Webbi teleskoobi peeglid
Eile saabus NASA Goddard kosmoselennukeskusesse kaks tulevase James Webbi nimelise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi peeglit. Pildil on näha NASA töötajat sooritamas peegli pinna kvaliteedikontrolli. Webb teleskoobi laiem teaduseesmärk on uurida kaugeid kosmilisi struktuure ning nähtusi, iseäranis kosmilist relikt- ehk foonkiirgust. Maapealsete teleskoopide alaline häda on atmosfäärikaod, mida kosmoses ei ole. Webbi teleskoobil on kokku 18 peeglit. […]
Uus tehnoloogia: taaskasutatav metallivaluvorm magnetväljade abil
Euroopa teadlased arendasid välja metallivaluprotsessi, milles kasutatakse valuvormide võtmisel magnetvälja. Meetodiga valmistati edukalt kõrge kvaliteediga ja keerukaid, ent samas odavaid valuosiseid. Enamik inimestest ei ole huvitatud koogivormist, mis tuleb pärast küpsetamist koogi küljest lahti murda. Metallitööstuses on säärased ühekordsed valuvormid standardsed. Vorme võetakse laias laastus kolmel viisil. Liivvormi puhul võetakse esemest jäljend saviseguse liivaga, enamasti […]
Lähemalt vastrajatud Füüsikaüliõpilaste Seltsist
Käesoleval aastal asutati Eesti Füüsika Seltsi allharuna füüsikatudengeid koondav Füüsikaüliõpilaste Selts (FÜS). Põhikirja järgi on seltsi üheks eesmärgiks loodusteadusliku hariduse populariseerimine ning arendamine. Intervjuu FÜS juhatuse füüsikatudengite Morten Piibelehe, Sandhra-Mirella Valdma ja Madis Ollikainenga leidis aset 12. septembril Tartu Ülikooli Tähe 4 õppehoone neljandal korrusel. Kuidas sai alguse Füüsikaüliõpilaste Selts? Sandhra: Seisime möödunud talvel sõpradega […]
Silma võrkkestas asuvad rakud suudavad tuvastada footonite numbrilise jaotuse
Silm on üks looduse keerulisemaid mehhanisme. Silm suudab valguse elektrisigaalideks muuta ja need neid signaalid ajju vahendada. Ajus toimub reaalajas nägemisaistingu tootmine. Esmane pilditöötlus toimub silma võrkkestal, kus paikeb kaht tüüpi fotoretseptorrakke – kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed vastutavad põhiliselt silma värvitundlikkuse eest. Kepikesed, mida on hulga poolest oluliselt rohkem (ühes inimsilmas kuni 120 miljonit rakku), […]
Rasked footonid on tumeaine põhjustamiseks liiga kerged
Kahjuks ei koosne tumeaine valgusest. See võib küll kõlada ilmselgena, kuid mitmed füüsikud lootsid, et valguse osakeste footonite abil võiks meil õnnestuda heita pilk sellele müstilisele ainele, mis arvatakse moodustavat ligi 85% kogu universumi ainest. Lissaboni Tehnilise Ülikooli teadlase Vitor Cardoso tulemustest selgub aga, et see idee on hukule määratud. Mitmetest teooriatest järeldus, et ,,rasked […]
Vett tõrjuvad kuulid muudavad keeva vee mullivabaks
Kujuta ette ilma mullideta keevat vett. Kuigi seda nähtust on ka varem täheldatud, võimaldab selle uus versioon mullide olematuse garanteerida ka siis, kui vee ümbruses olevad kuumad materjalid jahtuvad. Antud uurimus põhineb Leidenfrosti efektil (link), milles kuuma pinna ning veetilga vahelise õhu tõttu tilk ei aurustu. Kui kuuma vett õnnestuks materjalist piisavalt kaua eemal hoida, […]
Miks mõned praod just nii kulgevad?
Autorid Jakob Jõgi ja Martin Järvekülg TÜ Füüsika Instituudist Materjalide pragunemine on protsess, mida võib märgata praktiliselt kõikjal meie ümber: klaasi purunemine mehaanilise pinge tõttu, puidu ja muda pragunemine kuivamisel, laava mõranemine jahtumisel. Tegemist on keeruka nähtusega, mis sõltub nii materjalide omadustest, struktuurist kui ka pragunemise mehhanismist. Metallide (Hf, Zr, Ti) alkoksiidide geelkile [1] omapärase […]
Tekitati rekordiliselt lühike 67 atosekundit pikk laserimpulss
UCF (University of Central Florida) teadusrühm tekitas seni lühima laserimpulsi, mis võmaldab tulevikus reaalajas vaadelda mikromaailma füüsika ja kvantmehhaanika kirjeldatavaid nähtusi. Professor Zenghu Changi töörühma tekitatud ultraviolettlaseri impulss oli 67 atosekundit (67*10-18 s) pikk, mis on inimesele tajumatult väike ajavahemik. Teadustöö avaldati ajakirjas Optics Letters. Saavutus on tähelepanuväärne, sest selleks ei kasutatud massiivseid erivahendeid, näiteks […]
Tuuleturbiin toodab nii elektrit kui ka vett
Tavaliselt mõtleme me tuuleturbiinidest lihtsalt kui puhtast ning paremast energiaallikast. Mitmetes maailma paikades on elekter aga vaid üks paljudest rahvastiku vajadustest. Suuremale hulgale vajadustele keskendudes kasutab Eole Water WMS1000 turbiin osa toodetud energiast selleks, et õhu kondenseerimise teel päeva jooksul ligikaudu 1200 liitrit vett koguda. WMS1000 toodab lisaks saadud veele kuni 30kW elektrit. See ei […]
Heisenbergi määramatuse printsiip kahtluse all?
Määramatuse printsiip, mille formuleeris teoreetiline füüsik Werner Heisenbergi 1927. aastal, on üks kvantmehaanika nurgakivisid. Selle kõige tuntum sõnastus ütleb, et mitte midagi ei saa mõõta ilma seejuures tulemust mõjutamata. Kui mõõta näiteks osakese kiirust, muudab see seega suvaliselt oma kiirust. Antud printsiip on kvantfüüsikuid juba ligi sajandi piinanud, hiljuti aga demonstreerisid Toronto Ülikooli teadlased võimalust […]
Kuiperi vöö 20. sünnipäev
Kosmoseteadus tähistab Kuiperi vöö avastamise 20ndat aastapäeva. See avastus tehti 1992. aastal, mil leiti esimene Kuiperi Vöö Objekt (Kuiper Belt Object ehk KBO). Tegelikult avastati muidugi esimene Kuiperi vöö objekt 1930. aastal – Pluuto. Sellele järgnes Pluuto hiiglasliku kuu Charoni avastamine 1978. aastal. Kuiperi vöö olemasolu postuleeriti esmalt 1930ndatel, 40ndatel ja 50ndatel, selle kõige tuntumaks […]
Teadlased leiutasid uue odavama nanolitograafia meetodi
Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased töötasid välja uue nanolitograafia meetodi, mis on odavam kui teised lähenemised ning mida saab kasutada biomeditsiiniliste rakenduste loomisel. Nanolitograafiaks nimetatakse meetodit, mille abil saab nanoskaalas mustreid trükkida. ,,Lisaks kõigele muule saab seda tüüpi litograafiat kasutada selliste kiipide tootmisel, mida saab rakendada sihtmärkmolekule (proteiine või kindlate meditsiiniliste haigustega seotud geneetilist materjali) identifitseerivate […]
CERN-i suveüliõpilane Joosep Pata jagab kahe suve kogemusi
Joosep Pata on Tartu Ülikooli füüsikamagistrant, kes veetis 2011. ning 2012. aasta suved Šveitsis, CERN-is (Euroopa Tuumauuringute Keskus Genfis) suveüliõpilasena. Nüüd on ta Eestis tagasi. Kohtume Joosepiga muljetamise eesmärgil Tartus füüsika õppehoones aadressil Tähe 4. Mida CERN-is õigupoolest tehakse? Suur LHC (Large Hadron Collider) kiirendi annab põhitulemusi. Lisaks on asutuses väiksemad, muuhulgas kalibreerimiseks kasutatavad eelkiirendid (kiirendite kaarti näeb […]
Täpsemate meditsiiniliste näitajate jaoks mõeldud kinnas
Kaks inseneri ja üks meditsiinitudeng valmistasid koostöös juba teise prototüübi kindast, mida arstid saavad täpsemate tervisenäitajate kogumiseks kasutada. Ideeks on lisada arsti puudutusele kvantitatiivne külg, selgitas kinda üks valmistajatest Elishai Ezra. Sensoritest pakatava kinda abil saab sooritada meditsiinilist ülevaatust, mis võiks arstidel või isegi enesekontrolli sooritavatel patsientidel oma tervise kohta rohkem teada saada. Kinnas sisaldab […]
Kasvatati heade füüsikaliste omadustega horisontaalseid nanotraate
Nanotraatide kasvatamine ei ole lihtne protsess. Tugimehhanismideta kasvavad nanotraadid üsna juhuslikult, mis teeb raskeks nende kasutamise efektiivsete pooljuhtidena (on olemas ka isoleerivaid ning metallilisi nanotraate – toim.). Weizmanni Keemiainstituudi professor Ernesto Joselevich leidis viisi pooljuht-nanotraatide kasvatamiseks mitte vertikaalselt alt üles, vaid horisontaalselt, mis annab esimest korda võimaluse valmistada suhteliselt pikki, korralikke ning joondunud nanotraatstruktuure. Pooljuhtseadmete […]
Sfäärilise läätsega fotoelement
Pildil oleva klaasist sfäärilise läätsega päikeseenergiat koguva seadme valmistas Saksamaal sündinud arhitekt André Broessel. Väidetavalt on sfääriline lääts ning selle rakis lapikul läätsel põhinevast süsteemist kuni 35% efektiivsem. Broesseli masin suudab päikest jälgida omal jõul 360 kraadi ulatuses. Pöörel on ilmastikukindel ning säilitab töövõime ka kald- ja vertikaalpindadel, võimaldades seadeldist pea mistahes arhitektuurilisse lahendusse integreerida. […]
Uute sulamite loomine matemaatika abil
Uute sulamite valmistamisel on metallurgid tuginenud sajandite jooksul katse-eksitus meetodile. See võib aga muutuda. Grupp MIT teadlasi koostasid matemaatilise mudeli, mis võimaldab neil ennustada stabiilseid sulameid, jättes vahele tülika katsetusprotsessi laboris, kirjutab Yahoo! news. Enamik metalle koosneb nanomeetri suurusega pisikestest kristallidest. See annabki metallidele nende muutlikud omadused – näiteks tugevus või sepistatavus. Mitmete kõrgtehnoloogiliste metallide […]
Tähepaari abil tabati gravitatsioonilained
Teadlased tabasid surnud tähtede paari orbiidilt nähtava valguse tõendid ühest astronoomia kõige raskemini tabatavast sihtmärgist – gravitatsioonilainetest. Seni on neid esmakordselt Einsteini poolt ennustatud aegruumi rebendeid täheldatud vaid raadiolainete allikatest. Maast 3000 valgusaasta kaugusel asuva kahe valge kääbuse orbiitide muutused on edasiseks tõestuseks sellest, et neid lained saab ka tegelikult näha, kirjutab BBC news. Gravitatsioonilained […]
Valmistati üliõhuke lapik aberratsioonivaba lääts
Harvardi Elektritehnika Kooli ja Rakendusteaduskeskuse (Harvard School of Engineering and Applied Sciences SEAS) teadlased valmistasid üliõhukese lameda läätse, mis suudab laia spektri ulatuses aberratsioonivabalt kiirgust fokusseerida. Lääts on 60 nm (10-6 m) paks, praktilises lähenduses pea kahemõõtmeline. Sellest hoolimata suudab süsteem valgust fokusseerida difraktsioonikriteeriumi piiril. Lääts töötab fiiberkaabelsides kasutatavatel lainepikkustel. Seda on lihtne toota ja […]
Valmistati võimas ainumood-kvantkaskaadlaser
Laseripõhised distantssensorid on olulised näiteks lõhkeainete või gaasilekete tuvastamisel. Lasersensorite kvaliteedi üks olulisemaid parameetreid on kiire võimsus. Tugevam ning puhtam kiir vähendab ohtu ja võimaldab objekti kaugemalt uurida. Ameerika Northwestern Ülikooli teadlased töötasid välja ainumoodilise kvantkaskaadlaseri õõsresonaatori, mis toodab 8-12 µm (10-6 m) lainepikkuse vahemikus seni puhtaimat, heledaimat ning võimsaimat kiirt. Nimetatud kitsas kiirgusvahemik on […]
Valmistati üksikuid molekule kaaluv mehhaaniline kaal
California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) teadlased valmistasid esimestena NEMS (Nanoelectromechanical system) tehnoloogial põhineva mehaanilise kaalu, mis suudab kaaluda üksikuid molekule. Uus tehnoloogia võimaldab teadlaste sõnul arstidel tulevikus paremini diagnoosida haigusi ja bioloogidel uurida viirusi ning rakkude toimemehhanisme. Lisaks võib tehnoloogiat kasutada nanoosakeste ning õhureostuse mõõtmiseks. Seade on mõne mikromeetri suurune ning koosneb väiksest vibreerivast sillasarnasest struktuurist. Kui osake või […]
Kvarkaine seos Higgsiga
Sa võid arvata, et oled aine massi päritolu kohta juba kõike kuulnud. Alles hiljaaegu esitasid Suurel Hadronite Põrgutil (Large Hadron Collider ehk LHC) prootoneid kokku põrgatavad teadlased jahmatavaid tõendeid kauaotsitud Higgsi bosoni olemasolust. Higgsi bosonil arvatakse lasuvat põhjus, mis ainel on mass. Kuigi Higgsi osake vastutab ehk fundamentaalosakeste – nende seas ka kvarkide – massi […]
Avastati skürmion spinnstruktuuriga multiferroidmaterjal
Magnetmaterjalide teaduse üks uusimaid suundi on erinevate spinnistruktuuride uurimine. Spinn on tahkist moodustavate elementaarosakeste fundamentaalne seesmine füüsikaline omadus. On teada, et spinnid võivad organiseeruda erinevatesse struktuuridesse, mida saab ära kasutada näiteks andmete salvestamisel. Shinichiro Seki ja tema teadusrühm jälgis esmakordselt materjalis elektrivälja abil muudetavat erilist skürmion (skyrmion) spinnstruktuuri. Avastus võib tulevikus tähendada efektiivsema energiakasutusega spinntehnoloogia […]
Peeglitesti läbiv robot
Peeglisse vaatamine ning enese ära tundmine on üks teadvuse uurimise parimaid viise. Peeglitesti kasutatakse ka näiteks loomade võimaliku teadvuse olemasolu tuvastamiseks. Seni on loomse testi peale inimese läbinud mõned ahvid, elevandid ja delfiinid. Nüüd on Yale Ülikooli teadlased üritamas programmeerida robotit, mis oleks suuteline testi läbima. Roboti nimi on NICO. Bran Scassellati ja Justin harti […]
Pudelikael – Wigneri kristalli ning nanotõkke ostsillatsioon
Inimliikluses raskusi põhjustava kitsa ukseava võib asendada laiemaga. Ent Wakos asuva RIKEN Teaduskeskuse teadlased David Rees, Hiroo Totsuji ja Kimitoshi Kono näitasid, et vastupidiselt intuitsioonile võib väikest nanotõket läbivate elektronide voog tõkke laiendamisel hoopis lakata. Tavaliselt valmistab teadlastele elektronide liikumise kirjeldamine erinevates tõkestavates keskkondades raskusi, sest osakestele mõjuvad jõud on nii klassikalised kui kvantmehhaanilised. RIKEN […]
Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal
Vaatamata oma mainele kui inertne materjal, on nanostruktuurne kuld vägagi paljulubav mitmel alal: katalüsaatori, sensori, energiat ammutava ning energiat salvestava ja optilise materjalina. Inimesed on aegade jooksul hinnanud kulda selle värvi, stabiilsuse ja eelkõige väärtuse tõttu. Nanoskaalasse viiduna kulla omadused aga muutuvad. Näiteks paistab kuld oma kollaka värvuse asemel vasekarva, muutub mehhaaniliselt tugevamaks, muudab sõltuvalt […]
Avastati raskesti tabatav metall
Carnegie teadlased avastasid esimesena tingimused, mille korral nikkeloksiid muutub elektrit juhtivaks materjaliks. Nikkeloksiid on üks esimesi keemilisi ühendeid, mille elektroonilisi omadusi pidevalt uuritakse, kuid seni pole teadlased suutnud selle metallilist olekut indutseerida. Ühend muutub metalliliseks ülisuure rõhu all – 240 gigapaskali ehk 2,4 miljoni kordse atmosfääri rõhu korral. ,,Füüsikud on juba kümneid aastaid ennustanud, et […]
Iseorganiseeruv robotkeelpilli-kvintett
[vsw id=”JzBDICeCWEs” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Videos esineb robotite keelpillikvintett. Tegemist on Wilfried Stolli ning Saksamaa Festo firma inseneride installatsiooniga. Robot komponeerib muusika iseseisvalt ning esitab siis selle inimsekkumiseta. Süsteem genreerib muusika teisi, varemloodud palu kuulates. Sisendiks kõlbab ksülofoni- või MIDI-pala. John Conway iseorganiseerumismängu „Game of life“ algoritmide põhjal loob robot kuuldust uue pala, mis […]
Valmis 20 aastat voolu andev väikepatarei
Ameerikas Floridas baseeruv firma City Labs teatas, et valmistas pöidlasuuruse aku NanoTritium, mis on suuteline äärmuslikes tingimustes voolu andma enam kui 20 aastat. City Labsi patareid testis tuntud Ameerika millitaartehnoloogia firma Lockeed Martin. Lockheedi katsed kinnitasid, et töövõimeline patarei talus temperatuurivahemikku -50°C kuni +150°C ning pidas seejuures vastu tugevatele vibratsioonidele ning ulatuslikele rõhumuutustele. Seadme jõuallikas […]
Uus isoleeriv aerogeel on ülitugev
Tänu suurtele edusammudele maailma kergeima ning parima isoleeriva tahke materjali tootmises võib viia selle imematerjali kasutamiseni isoleerivates riietes, õhemaseinalistes külmikutes, hoonete soojustamises ning muudes toodetes. Uus materjal on paindlik aerogeel – midagi nii kerget, et seda on nimetatud ka tahkeks suitsuks, kirjutab ScienceDaily.com. Traditsioonilised aerogeelid, mis töötati välja juba aastakümnete eest ning mis on valmistatud […]
Uus väljakutse Suure Paugu teooriale
Universumi algust ei tuleks modelleerida mitte kui Suurt Pauku, vaid pigem kui vee jäätumist, sõnasid Melbourne’i ja RMIT Ülikoolide teoreetilised füüsikud. Teadlaste sõnul tuleks pärast kõikidele kristallidele – kaasa arvatud tavalisele jääle – omaste lõhede ja pragude uurimist muuta täielikult meie arusaama Universumist, kirjutab Physorg.com. Uurimuse juht James Quach: ,,Vana-Kreeka filosoofid arutlesid aine koostise üle: […]
Valmistati elektromagnetlaineid ühes suunas läbi laskev aparaat
Valgusel töötavad arvutikiibid oleksid elektroonsetest energiasäästlikumad ning kiiremad. Üks selle tehnoloogia realiseerimise takistusi on aga valgusssignaale kandvas lainejuhis tekkivad peegeldushäired. Peegeldusnähtused segavad andmesidet ning võivad häirida valgusallika, näiteks laseri tööd. Kasutusel olevad optilised andmevõrgud tõkestavad peegelduva valguse isolaatoritega, mis valmistatakse eksootilistest materjalidest, näiteks ütrium-indium granaadist (mineraal). Need aga töötavad vaid välises magnetväljas, mis teeb tehnilise […]
Galaktika keskmest pärinevad gammakiired võivad vihjata tumeainele
Linnutee galaktika keskmest kiirguvad gammakiirte footonid on kooskõlas intrigeeriva ideega, mille kohaselt tumeaine osakesed annihilleeruvad üksteisega kosmoses. Selle ideega tulid välja UC Irvine’i astrofüüsikud oma artiklis, mis ilmus teadusajakirjas Physical Review D. Füüsika ja Astronoomia osakonna professorid Kevork Abazajian ja Manoj Kaplinghat kogusid aastatel 2008-2012 Maad orbiteeriva NASA Fermi Gammakiirguse Kosmoseteleskoobi andmeid. Nad leidsid, et […]
Curiosity kõrgresolutsioonilised pildid Gale’i kraatrist
NASA Curiosity kulgur saatis Maale oma ümbrusest kõrgresolutsioonilisi fotosid. Pildil tuleks juhtida tähelepanu intrigeerivale kanalile, kihilistele küngastele ja väikestele kivikestele muu materjali pinnal. Mosaiigi koostamiseks kulunud 79 fotot pildistas kulgur 8- augustil PDT (9. aug. EDT) oma 34-millimeetrise Mastcami abil. Mustad alad tähistavad fotosid, mida kulgur veel Maale edastanud pole. Loe edasi: “Curiosity sends high-resolution […]
Relativistlik efekt on asjakohane ka igapäevaelus
Võiks ju arvata, et Einsteini relatiivsusteooriast tõstatuvad nähtusi, kus kehad liiguvad valguse kiirusele lähedaste kiirustega, võib näha peamiselt väga suurtes pikkusskaalades, näiteks planeetide ja tähtede liikumisel. RIKEN’i teadusinstituudi teadlased Konstantin Bliokh ja Franco Nori demonstreerisid aga, et olukord võib olla ka hoopis teistsugune. Nad näitasid, et relativistliku liikumise ja pöörlemise kombinatsioon võib viia üpriski üldise […]
Loodusest inspireeritud deformeeritav robot
Vihmaussid roomavad maapinnal edasi, pinguldades ja venitades vaheldumisi lihaseid üle kogu keha. Seda mehhanismi – peristaltikat – kasutavad liikumiseks ka meripurad ja teod. Ka seedeelundkonna soolikad töötavad sarnasel põhimõttel, liigutades lihaste pingutamisel toitu edasi. MIT, Harvardi Ülikooli ja Seouli Riikliku Ülikooli teadlased töötasid aga välja pehme autonoomse roboti, mis liigub peristaltika abil edasi. Robot, mis […]
Pooljuhtmaterjalidest nanotraatide mehaanilised ja triboloogilised omadused
Autorid: Polyakov, B; Vlassov, S; Dorogin, L; Antsov, M; Petruhins, A; Kink, I; Romanov, A; Lõhmus, R. Pooljuhtmaterjalidest nanotraate (ülipeenikesed traadid, mille diameeter ei ületa 100 nanomeetrit) peetakse tulevikutehnoloogiates väga olulisteks materjalideks. Tänu nende väikestele mõõtudele on nanotraatidel väga erilised mehaanilised ja elektrilised omadused, mis teevad võimalikuks nende kasutamise nanoelektromehaanilistes rakendustes (NEMS). Üliväikeste mõõtmete tõttu […]
Vaadates läbi seinte
Inspireerituna kehadelt ja seintelt põrkuvate footonite kaootilisest käitumisest kombineerisit MIT, Harvardi Ülikooli, Wisconsini Ülikooli ja Rice’i Ülikooli teadlased need footonid kõrgtehnoloogilise optikaga, et võimaldada ,,näha,” mis on nurga taga peidus. Antud meetod võib ühel päeval osutuda väärtuslikuks abivahendiks nii katastroofiolukordades kui ka mitteinvasiivsetes biomeditsiinilistes pildirakendustes. Loe lähemalt: “Seeing Through Walls: Laser System Reconstructs Objects Hidden […]
Läbimurre osakestefüüsikas
Tuleb välja et kõrge energia füüsika on paljuski nagu elu – kõik oleneb ajastusest. Et identifitseerida väikesed subatomaarsed osakesed, mis tekivad aatomeid kokku põrgatavates eksperimentides maa all asuvates laboratooriumites, nagu näiteks Šveitsis asuvas Suures Hadronite Põrgutis, on teadlastel vaja detektoreid, mille refleksid oleksid sekundi murdosa kiirused, kirjutab Physorg.com. Soov osakesi üksteisest eristada on olnud motivatsiooniks […]
Teadlased valmistasid uue kõrge efektiivsusega painduva tahkisaku
Korea professori Keon Jae Lee töörühm KAIST’i Materjaliteaduste ja tehnoloogia osakonnast töötasid välja kõrge efektiivsusega painduva tahkisaku (solid state battery), millest võib saada paindlike ekraanide jaoks oluline energiaallikaks. Õhukeste, paindlike ja kergete ekraanide tehnoloogiline areng on motiveerinud teadlasi töötama välja suurema energiatiheduse ja soojakindlusega paindlikke akusid. Kuigi taaslaetavaid liitium-ioon akusid (LIB) peetakse kõrge efektiivsusega painduvate […]
Uus tiivikuteta tuulegeneraator kaks korda efektiivsem kui tavaline disain
Tuleviku-tuuleturbiinidest rääkides arvab üks firma, et need näevad välja oodatust täiesti erinevad ning on odavamad ja efektiivsemat üles seada. Tuneesia firma Saphon otsib parasjagu partnereid, et oma unikaalsel Zero Blade tehnoloogial põhinevaid energiaseadmeid masstootmisesse panna. ,,Zero Blade tehnoloogia on paljusti inspireeritud purjelaevadest ning tõstab tõenäoliselt olemasolevate tuuleenergiat elektriks muundavate seadmete efektiivsust. Tiivikud on asendatud purjekujulise […]
Curiosity edukas maandumine
Eile hommikul kell 7:14 CEST saabus Euroopa Kosmoseagnetuuri Marsi Expressile signaal NASA Marsi Teaduslaboratooriumilt, kui see viis autosuuruse Curiosity kulguri Marsi planeedile. ESA New Norcia jälgimissüsteem tabaks ka otseselt NASA missiooni signaali, mis lähtus 248 miljoni kilomeetri kauguselt Marsilt. NASA Mars Reconaissance Orbiteri pardal olev High Resolution Imaging Science Experiment (HiRISE) jäädvustas Curiosity kulguri hetkel, […]
Homme hommikul maandub Curiosity Marsile
Homme hommikul kell 05:31 UTC ehk Eesti aja järgi kell 08:31 maandub Marsi kulgur Curiosity. Kõigil teadushuvilistel on võimalus maandumist veebis reaalajas jälgida, tehes seda näiteks siin. Kulgur maandub Gale’i kraatrisse. Muud huvitavat, seoses kulguri ehitamise ja planeerimisega, võid leida NASA kodulehelt.
Valmistati skaleeritav 3D ioonlõks
Briti NPL Kvanttuvastuse Töörühm (National Physical Laboratory Quantum Detection Group) valmistas esmakordselt monoliitse 3D mikro-ioonlõksude kaskaadi, mida saab tööstuslikult skaleerida kümnetel ioonidel põhinevaks kvantbitiks. Teadustöö publitseeriti ajakirjas Nature Nanotechnology. Artiklis kirjeldatakse kvantbitt-süsteemi pooljuhtkiibi valmistamist ning seadme suutlikkust üksikute ioonide lõksustamisel. Sarnaselt NPL-ile on Suurbritannia NMI (National Measurement Institute) teadlased huvitatud aine kvantolekute kasutamisest sageduse ja […]
Valmistati memristoril põhinev juhuarvude generaator
Taiwani insenerid leiutasid väikese madala võimsustarbega memristoridel põhineva vooluahela, mis võib parandada Interneti ning nutitelefonide NFC (Near Field Communication) protokolli andmevahetuse turvalisust. Digitaalse andmeside turvalisus sõltub enamikel juhtudel juhusliku numbri generaatorist, mis on aga tänapäeval enamasti pseudojuhuslik. Memristori vooluahel suudab väljastata täiesti juhuslikke numbreid, tarbides selleks samas vähem voolu kui teised teadaolevad tehnoloogiad. Memristorid ja […]
Grafeeni abil valmistatavad 3D kristallstruktuurid
Manchesteri Ülikooli teadlased demonstreerisid, et grafeeni saab kasutada uut moodi 3D kristallstruktuuride valmistamisel ehitusikividena. Üksikute grafeenlehekeste ning isoleerivate kihtide üksteise peale asetamine unikaalsete uute omadustega elektroonikaseadmete valmistamiseks võib avada füüsikateaduses uue mõõtme. Teadusajakirjas Nature Materials ilmunud artiklis tutvustavad teadlased, et uut külgvaatelist pilditehnoloogiat saab kasutada nende ehitatud seadmete üksikute grafeeni aatomkihtide visualiseerimiseks. Nad leidsid, et struktuurid […]
Maailma suurimad tuulegeneraatori tiivikud
Siemens valmistab maailma tuulegeneraatorite jaoks maailma pikimaid tiivikuid. Olles 75 meetri pikkused, on need peaaegu sama pikad kui Airbus A380 tiibade ulatus. Sel sügisel paigaldatakse need B75 tiivikud Taanis kuue megavatisele prototüüp-energiasüsteemile. Liikudes katab iga tiivik 18 600 ruutmeetrit, mis on sama suur kui kaks ja pool jalgpalliväljakut. Tiiviku tipp liigub kiirusega kuni 80 meetrit […]
Ulmekirjandus muutub Itaalia laboris tõelisuseks
Itaalias asuva Sant’Anna Ülikooli teadlased töötavad mitmete erinevte robotite väljatöötamise kallal, tuues nii ulmekirjandusest tuntud mehhaanilised olendid tõelisusele lähemale. Näiteks valmib seal biooniline käsi, mida kontrollivad inimese külge kinnitatud elektroodid – sellise käe abil saaksid päästetöötajad näiteks katastroofijärgset prahti tõsta. Lisaks on töös ka robot, mis võiks kokkulepitud kellaajal koristada seda soovinud isiku prahi. Muuseas […]
Toimus TÜ teaduslaager
Kloogarannas toimus Tartu Ülikool ja Eesti Füüsika Seltsi korraldatav TÜ teaduslaager. Laagri eesmärgiks oli noortes 5.-9. klassi õpilastes ärgitada huvi teadlaskarjääri ja loodusteaduste vastu üldisemalt. Juhendajateks olid tudengid, magistrandid ja doktorandid. Osaleda võisid kõik õpilased, ka need, kelle ind teadusmaailma vastu pole varemalt kuigi ere olnud. Selleaastane laager on jaotatud kaheks rühmaks. Esimeses vahetuses 23.-29. juulil osalesid 5.-7. klassi […]
Higgsi tabamine on kahedimensionaalselt palju lihtsam
Grupp teadlasi silmas peituva osakese simuleeritud versiooni labori töölaual vaid peotäie aatomite käitumises. Erinevalt LHC kõrge energiaga osakestepõrgetest, tänu millele valmistati tõeline Higgsi boson, olid uue uurimuse aatomid hoopiski ülikülmades tingimustes ning kahedimensionaalselt reastatud. Uurimusest selgub, et midagi Higgsi mehhanismi sarnast, mis arvatakse olevat andnud kuumas noores universumis elementaarosakestele nende massid, toimib suures hulgas füüsikalistes […]
Teadlased valmistasid väga läbipaistvad fotoelemendid
UCLA teadlased töötasid välja uue läbipaistva fotoelemendi, mida saaks kasutada kodudes ja teistes hoonetes, et panna ka aknad elektrit tootma. Antud uurimus avaldati teadusajakirjas ACS Nano. Uurimuses kirjeldatakse uut tüüpi polümeeri-fotoelementi (polymer solar cell ehk PSC), mis toodab elektrit, neelates nähtava valguse asemel infrapunakiirgust, muutes seega fotoelemendid inimsilmale peaaegu 70% ulatuses läbipaistvaks. Seade on valmistatud […]
Grafeen on ka iseparanduv
Manchesteri Ülikooli ja SuperSTEM uurimislabori teadlased avastasid, et imematerjal grafeen on iseparanduv, lappides tekkinud auke oma struktuuris. Antud uurimus võib aidata kaasa grafeeni suure potentsiaali kasutamisele rakendustes, mis ulatuvad elektroonikast meditsiinini. Töörühm, kelle hulka kuulus ka 2010. aasta Nobeli preemiat jaganud professor Kostya Novoselov, uuris algselt seda, kuidas metallid grafeeniga reageerivad. Selle mõistmine on oluline, […]
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku viimane 5. osa, tulemused ja ülesanded
Eile lahkusid kodumaale Tallinnas ja Tartus toimunud IPhO2012 rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistlejad, keda oli kokku ligi 90 riigist. Eestis viibiti enam kui nädal. Võistlusaja välisesse programmi mahtus muuhulgas osalejate vaheline jalgpalliturniir, külastus Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse ja Rakvere lossi. Olümpiaadi rõhuasetus oli aga võistlusvoorudel. Teoreetiline ning eksperimentaalvoor kestsid kokku 10 tundi. IPhO meediagrupi tehtud intervjuus ütles aga […]
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku 4. osa, Sir Harold Kroto loeng
Harold Kroto loengut andmas, väljavõte UTTV videost. 20. juulil andis IPhO2012 ning Tartu füüsika maailma pealinnaks kuulutamise raames Vanemuise teatri suures saalis akadeemilise loengu fullereeni avastamise eest 1996. aasta Nobeli keemia preemia pälvinud Sir Harold Kroto. Ettekande üdiks oli tõdemus, et Kroto teadlasekarjääri edu pandiks on olnud isiklik, sõltumatu ja siiras huvi uuritavate probleemide vastu. […]
20.augustil kuulutati Tartu Füüsikapealinnaks
Käesolev aasta on Eestis kuulutatud Teadusaastaks ning sellest ajendatuna kannavad tänavused Tartu Hansapäevad tiitlit „Uurivad Tartu Hansapäevad“. 20 juulil kell 12.00 kuulutati Tartu – Maailma füüsikapealinnaks. Füüsikapealinnas toimuvaga saad tutvuda siit: www. miks.ee/füüsikapealinn. Hansapäevad toimusid 20-22. juulil ja siis oli Toomemäel avatud Teaduslinn, kus tegutsesid põnevad programmid, haaravad töötoad ja toimusid huvitavad loengud. Tegutsemine toimus […]
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku 3. osa, eksperimendieelsed vabad tunnid
Kohtusin IphO2012 rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil osaleva Tai meeskonnaga täna ennelõunal Tartu Ahhaa teaduskeskuse fuajees. Olümpiaadi eksperimentaalvooruni jäi tol hetkel kolm tundi ja nelikümmend viis minutit. Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandi ja olümpiaadi grupijuhi Hanna Moori juhendamisel on Tai meeskond Eestis ringi rännanud juba enam kui neli päeva. Eilse Rakvere lossi visiidi osas kommenteerisid õpilased, et linn näis […]
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku fotojäädvustus nr. 1
Pildil harjutab 20. juulil maailma füüsika pealinna Tartut haaravate ürituste tarbeks pilli füüsikatudeng Rauno Padari, kes suudab lisaks seisulainetele ja harmoonilistele sagedustele kitarrikeeltest välja meelitada ka muusikapalu. Tulge tuleval reedel Tartu linna kaema! Loe lähemalt näiteks siit.
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku 2. osa, võistluspaika külalisi ei lubata
Eile möödus IPhO2012 rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi teooriaülesannete lahendamise päev, mil oli viieks tunniks rakkeis pea nelisada õpilast. Täna puhati, külastati Rakvere lossi ja valmistuti homseks eksperimentaalülesandeks. Otsustasin Tartus võistluspaika kaema minna. Pärast mitmeid telefonikõnesid leppisin kokku õhtupoolse aja füüsikatudengi ja olümpiaadi turvakontrolli ülema Raimo Armusega. Saare mees, kelle jalanumber on 50, seisis mul kui kalju uksel […]
Fyysika.ee IPhO2012 päeviku 1. osa, võistlejad saabusid Tartusse
Suure spordisuve kõrval on Eestis toimumas ainulaadne võistlus IPhO2012, ehk rahvusvaheline füüsikaolümpiaad International Physics Olympiad 2012. Homme asuvad Eesti Maaülikooli spordihoones olümpiaadi teooriaülesandeid lahendama enam kui 90 riigi andekad noored õpilased. 15.-24. juulil Tartus ja Tallinnas toimuv olümpiaad on järjekorras neljakümne kolmas. Võõrustajamaa valitakse rotatsiooni korras. Eesti ühines rahvusvaheliste koolinoorte teadusolümpiaadide liikumisega 1992. aastal. 1996. […]
Uus süsiniknanotorude põhine materjal aerografiit on kergeim materjal
Vaatamata sellele, et teadlased väärtustavad pigem intelligentsust kui füüsilisi võimeid, on nad siiski väga võistlushimulised. Tõendeid selle kohta võib leida erinevatest teadusaladest erinevat auhindade näol. Selliseid auhindu jagatakse teadlastele, kes teevad oma erialal esimestena avastusi. Lisaks on populaarsed virtuaalsed võistlused, nagu näiteks kes suudab valmistada väikseima või suurima asja või siis aerografiidi juhul – kergeima. […]
Teadlased valmistasid hõbeda nanojuhtmete abil juhtiva elastse materjali
Põhja-Karoliina Osariigi Ülikooli teadlased töötasid välja kõrge juhtivusega elastsed materjalid, mis on valmistatud hõbeda nanoskaalas juhtmetest (nanojuhtmetest). Neid elastseid juhte saaks kasutada venitatavate elektroonikaseadmete valmistamiseks. Venitatavate vooluringide abil saaks teha nii mõndagi, mida jäiga materjaliga ei saa. Näiteks aitaks elektrooniline ,,nahk” robotitel tõsta õrnu objekte ilma neid murdmata. Venitatavad ekraanid ja antennid võiksid muuta mobiiltelefonid […]
Teadlased valmistasid keerukaid mikrostruktuure
Marylandi Ülikooli keemiaprofessor John Fourkas ja tema töörühm töötasid välja uued materjalid ja nanotootmismeetodi, mille abil saab valmistada miniatuurseid versioone osadest, mida on vaja meditsiinidiagnostikas, sensorites ja muudes rakendustes. Need miniatuursed komponendid, millest mitmeid on praeguste meetoditega raske valmistada, võimaldaksid kiireid analüüse väiksema raha eest ning väiksemate aine näidiskoguste abil. Loe edasi: “Team creates new […]
Kõrgem robotmuusika
[vsw id=”03p_wTE8h7w” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] California TED konverentsil esitasid Vijay Kumari ja tema töörühma arendatud autonoomsed lendavad robotid James Bondi filmidest tuntud tunnusmuusikapala. Ainsaks robotite eelprogrammeeritud informatsiooniks oli ruumipunktid, kus nad pidid teatud ajahetkedel olema. Punkti jõudmise tee pidid aga masinad algoritmide ja keskkonnast saadud informatsiooni põhjal ise välja mõtlema. Jääme ootama Korsakovi “Kimalase […]
Valged LEDid otse paberil
Kujuta ette helendavat kardinat, mis tuule käes õrnalt liigub. Või siis tapeeti, mis valgustab kogu su tuba täiuslikult valge valgusega. Sellised rakendused pole enam kaugel. Tsinkoksiidist ja juhtivast polümeerist valmistatud LEDid saab printida otse paberile, nagu näitas Rootsi teadlane Gul Amin oma doktoritöös. Oma doktoritöös näitas Gul Amin, kuidas valgeid LEDe on võimalik otse paberile […]
Teadlased valmistasid ülikerge, painduva ja volditava päikesepaneel-tekstiili
Exotic Solar LLC on Salt Lake Citys asuv taastuva energia firma, kes teatas hiljuti, et on töötanud välja meetodi valmistamaks odavat, painduvat ja volditavad päikesepaneel-tekstiili, mille saab ühendada meie igapäevaste riietega, valmistades nii energiaallika. Menetluses oleva patendiga meetod muundab õrnad ja haprad fotoelemendid paindlikeks päikesepaneelideks. ,,Päike annab meile iga päev tohutus hulgas energiat. Kui me […]
Jaapani teadlased demonstreerisid auto varustamist elektriga läbi rehvide
Elektrisõidukite tulevik motiveerib teadlasi mõtlema välja uusi paljulubavaid ja praktilisi ideid, kuidas hoida sõidukid liikumises mööda kiirteid ilma, et neil tuleks laadimiseks pikk paus teha. Ühe sellise lahendusena esitasid Jaapani teadlased sel kuul, kuidas elekter saab kanduda läbi rehvide ning nelja tolli paksuse betoonkihi (teede ehitusel kasutatav betoon). Nende lahenduseks on juhtmeta elektri prototüüp, mille […]
Teadlased identifitseerisid uue kvantoleku, mis võimaldab kolmel aatomil koos püsida
Kansase Osariigi Ülikooli juhitud kvantmeehaanika uurimuses avastati uus aatomite seotud olek, mis võib aidata teadlastel paremini mõista ainet ja selle koostist. Hetkel veel nimetamata seotud olek, mida füüsikud kutsuvad hetkel oma uurimuses lihtsalt ,,meie olekuks,” rakendub kolmele identsele aatomile, mis on omavahel nõrgalt seotud – käitumine, mida kvantmehaanikas tuntakse kolme keha seotud olekuks. Selles olekus […]
Arg füüsik, kelle nimi elab tänu Higgsi bosonile edasi
Nelikümmend kaheksa aastat tagasi koges Briti teadlane Peter Higgsi “Heureka!”-tunnet, kui ta mõistis, et võib eksisteerida osake, mis põhjustab massi. Mass ise on üks suurimaid füüsikamüsteeriume. ,,Oi kurat, ma tean, kuidas seda teha!” tsiteerib endine kolleeg Alan Walker Higgsi sõnu. 83 aastane Higgs on austatud füüsik, kes suurendas meie teadmisi Universumist, kirjutab Physorg.com. Tagasihoidliku ja […]
Uus meetod kontrollib grafiidi üleminekut grafeeniks
Arkansase Ülikooli füüsikud leidsid viisi, kuidas süstemaatiliselt uurida ja kontrollida grafiidi üleminekut grafeeniks. See on oluline samm, kui tahame kasutada seda imematerjali tänapäeva tehnoloogias. Esmalt eraldasid füüsikud grafeeni – ühe kihi süsiniku aatomeid – kleeplindi abil. Läbi grafiidi liikuvatel elektronidel on mass ning nende liikumine on takistatud, kuid grafeenis liiguvad elektronid massitult ja peaaegu ilma […]
Esimene pilt üksiku aatomi varjust
Rahvusvahelise teadusliku läbimurdena õnnestus Griffithi Ülikooli teadlasterühmal pildistada esmakordselt üksiku aatomi varju. ,,Me oleme jõudnud mikroskoopia ekstreemse piirini, nähtava valguse abil midagi aatomist väiksemat pole võimalik näha,” lausus uurimuses osalenud teadlane Dave Kielpinski. ,,Me tahtsime uurida, mitut aatomit on vaja, et tekitada varju, ning tõestasime, et piisab ühest ainsast,” lisas ta. Selle saavutuse südames on […]
Patsientidele siirdati kunstlikud hingetorud
Stockholmi Karolinska Ülikooli haigla arstid sooritasid hiljuti esimese eduka kunstlikult kasvatatud hingetoru siirdamise operatsiooni. Siirde saajaid oli kaks, mõlemad kaotasid autoavariis roolist kõri piirkonda saadud löögi tagajärjel kõnevõime. Siirdematerjal on sünteetiline, ent patsiendi luuüdist võetud tüvirakkudega spetsiaalses keskkonnas läbi kasvatatud. Nii ei teki võõrkeha suhtes immuunsüsteemi reaktsiooni, mis on siirdepatsientidele karm igapäevareaalsus. Stockholmis siirdatud hingetoru […]
Teadlased kinnitasid uue süsinikmaterjali
Rahvusvaheline teadlaste rühm kinnitas professor PhD. Artjom R. Oganovi juhtimisel uue süsinikstruktuuri. Tulemused avalikustati 26. juunil värskes Nature kirjastuse ajakirjas Scientific Reports. 1963. aastal avastasid Aust ja Drickamer toatemperatuurse grafiidi kompresseerimisel uue ülikõva süsinikmaterjali vormi. Varem oli teada, et grafiidi kompresseerimine kõrgel temperatuuril muudab selle teemantiks. Uus materjal oli läpipaistev ja meenutas teemanti, ent selle […]
Üksiku footoni genereerimise tehnoloogia
Ameerika NIST Instituudi (National Institute of Standards and Technology), California San Diego Ülikooli ja Milano Polütehnikumi teadlased valmistasid esimese ränipõhise üksiku määratud (heralded) footoni genereerimise seadme. Saavutus ühildab kaks hiljuti arendatud ränitehnoloogiat, põimunud footonite interferomeetri ja üksiku footoni detektori. Nimetatud seadmed on olulised tulevikus võimaliku kvantoptilise arvutussüsteemi või kvantkrüptograafia seisukohalt. Kõrgtehnoloogilise elektroonika ja optika uusimate […]
Kas termotuumareaktori saladused peituvad Päikese tsüklonites?
Päikese pinnal pühib tolmu üles ligi kümme tuhat hiiglaslikku tornaadot. Igaüks neist keerlevatest magnettormidest on Euroopa suurune ning koos võivad need pumbata Päikese atmosfääri nii palju energiat, et tõsta selle temperatuur miljonite kraadideni. Sellise jõu tõttu arvavad mõned teadlased, et me võiksime termotuumaenergia ammutamise eesmärgil Päikese tornaadosid kopeerida. Päikese nähtava pinna temperatuur on rohkem kui […]
Uuriti melaniini elektrilisi omadusi
Melaniin on pigmentaine, mis annab värvuse inimeste silmadele, nahale ja juustele. Teadlased on nüüd avastamas viise, kuidas seda ühendit rakendada bioühilduvas elektroonikas, mida saaks kasutada meditsiinilistes sensorites ja koeravis. Tegemist on esimese põhjalikuma melaniini elektrilisi ja bioühilduvaid omadusi uuriva teadustööga. Töörühma juhtisid Queenslandi Ülikooli teadlased professor Paul Meredith ja dotsent Ben Powell. „Pooljuhid on tänapäeva […]
Laser tuvastas bakteritsiidi koostise
Ameerika teadlased kasutasid bakeritsiidi koostise määramisel perioodiliselt sälgatud spektriga laserit. Seadme eesmärgiks oli mõõta bakteritsiidi efektiivsust bakterikolooniate hävitamisel. Katses mõõdeti osooni, vesinikperoksiidi ja teiste reaktiivsete molekulide konsentratsiooni bakteritsiidseadme väljutatud õhujoas. Uurimus näitas, et efektiivseim bakterite hävitamise õhujuga sisaldab nii on plasmat kui vesinikperoksiidi. Toatemperatuurset ioniseeritud õhu molekulidest koosnevat gaasi nn. külma-õhu plasmat (cold-air plasmas) on […]
Teadlased töötasid välja uue skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia tehnoloogia
Uus kõrgtehnoloogiline meetod aatomite elektriväljade pildistamiseks võib viia edusammudeni mitmetel aladel, seehulgas andmesalvestuse, päikesepatareide ja fotoelementide tehnoloogias. Teadusajakirjas Nature Physics avaldatud artiklis kirjeldatakse protsessi, mille abil teadlased jälgisid aatomite elektrivälju uue parandatud skaneeriva läbivalgustava elektronmikroskoopia meetodi abil, kirjutab Physorg.com. Elektrivälju tekitavad aatomite sees asuvad elektriliselt laetud osakesed nimega prootonid ja elektronid. Positiivselt ja negatiivselt laetud […]
Vesi võis Marsi alasid kujundada alles hiljaaegu
Uuest uurimusest selgus, et vesi võis mõningaid Marsi alasid kujundada alles hiljuti (geoloogilise aja mõistes), viidates seega parematele tingimustele elu olemasoluks sel planeedil. Uurimuse kohaselt on Marsi põhjapoolusel asuvad suured alad läbinud hiljuti mitu jäätumise-sulamise tsüklit. Marsi puhul võivad nii tekkinud pinnamoodustised viidata sellele, et jää sulas eelistatavate ,,soojade” perioodide jooksul ning et planeedi pind […]
Täiuslik nanotoru võib olla kuni ühe meetri pikkune ning 50 000 korda õhem kui juuksekarv
Õige temperatuuri ning katalüsaatori korral ei leidu ühtegi põhjust, miks täiuslik üheseinaline süsiniknanotoru ei võiks kasvada kuni ühe meetri pikkuseks ning olla inimese juuksekarvast 50 000 korda õhem. Sellise tulemuse said Rice’i Ülikooli, Kongi Polütehnikumi ja Tsinghua Ülikooli teadlased oma arvutustes, uurides iseparanemise mehhanismi, mis võiks sellise hämmastava kasvu tegelikkuseks muuta. Antud tulemus on oluline […]
Hüdrogeel-elektroonika debüüt
Uut tüüpi hüdrogeel võib olla aluseks kõrgtehnoloogilistele energiasalvestuselektroodidele ja biosensoritele, ütlevad Stanfordi Ülikooli teadlased, kes kasutasid oma uurimuses juhtivat polümeeri polüaniliini (PAni), et valmistada suurepärast elektrooniliste ja elektrokeemiliste omadustega poorne nanostruktuurne materjal. ,,Meie materjal ühendab hüdrogeelide (millel on suur pindala) ning orgaaniliste juhtide (millel on kõrge elektrijuhtivus ja head elektrokeemilised omadused) eelised,” laususid uurimuses osalenud […]
Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
Ameerika Põhja-Carolina Ülikooli teadlased leidsid uue meetodi õhukeste päikesepaneelide valmistamiseks, säilitades seejuures paksema paneeli valguse neeldumise taseme. Õhukeste päikesepaneelide tootmine peaks kalli tehnoloogia hinda alandama. „Valmistasime üliõhukese aktiivkihiga kihtstruktuuriga päikesepaneeli. Amorfsest ränist aktiivkihi paksus oli ühe meie paneeli puhul vaid 70 nanomeetrit (nm). See on varasematest paneelidest oluliselt õhem. Tüüpilisel kiletehnoloogial põhineva päikesepaneeli aktiivkihi paksus […]
Uus kiirem ja odavam gaasi ning vedeliku lahutamise meetod
Uus tööstusmaastikul rakenduspotentsiaali omav tehnoloogia võimaldab senisest odavamalt ja kiiremini vedelikust gaasi eraldada. Kyoto Ülikooli iCeMS (Integrated Cell-Material Sciences) Instituudi teadlased töötasid välja uue poorsel materjalil põhineva eraldusmeetodi nimega „pöördfossilisatsioon“ (reverse fossilization). Protsess toimub 10-10 m kuni 10-6 m suurusjärgus, mida käsitleb mesoskoopiline füüsika (loe siit). Esiteks valmistas teadusrühm alumiiniumoksiidist tooriku, mis muudeti seejärel poorseks […]
Huvitavate polarisatsiooniomadustega multiferroidsest metalliühendist
Tavaliselt saab materjal olla kas magnetiliselt või elektriliselt polariseeritud, ent mitte mõlemat korraga. Nüüd on aga Kopenhaageni Ülikooli Niesl Bohri Instituudi teadlased uurinud materjali, mis on üheaegselt nii elektriliselt kui magnetiliselt polariseeritav. Avastus avab uusi võimalusi näiteks tuleviku sensortehnoloogias. Tööd kirjeldav artikkel avaldati teadusajakirjas Nature Materials. Materjalid, mis on nii elektriliselt kui magnetiliselt polariseeritavad on […]
Kas suuremad tuulegeneraatorid toodavad rohelisemat energiat?
Suuremate tuulegeneraatorite ehitamise eeliseid uurinud teadlased selgitasid välja tõsiasja, et suurem tuulik toodab tõepoolest rohelisemat elektrienergiat. Tuuleenergia on saamas üha populaarsemaks energiaallikaks – see moodustab umbes 2 protsenti globaalsest elektritoodangust ning 2020. aastaks oodatakse vastavaks numbriks 10%. Suurenemas on aga ka turbiinide mõõtmed. kirjutab Physorg.com. Ühes uurimuses näidati, et tööstustoodangus olevate tuulegeneraatorite suurus on viimase […]
Grafeeni plasmoneid saab kergesti kontrollida
Teemantist tugevama ning kõrge juhtivusega materjalina grafeen üllatab taas: selle abil saab elektronide laineid sisse ja välja lülitada. Seetõttu saaks imematerjali kasutada uut tüüpi vooluringides, eksootilistes materjalides ning üliteravates mikroskoopides. Kui valgus langeb teatud materjalidele kindlal viisil, tekivad selle pinnal lained, mida nimetatakse plasmonideks. Need lainetavad pinnad suudavad fokusseerida valgust läbi avade, mis on väiksemad […]
Sääsest inspireeritud mikronõel
Sääse nõelast inspireeritud Jaapani teadlased valmistasid imetillukese nõela – vaid ühe millimeetri pikkuse ning 0,1 millimeetrise diameetriga. Selleks söövitasid nad paraja kujuga ränidioksiidi tükikesed ning ühendasid need siis kokku. Tulemuseks on nõel, mis põhjustab torkel vähem valu. Antud nõela abil saaks valmistada väikesi biomeditsiinilisi seadmeid, mida saaks kasutada diabeedi patsientide veresuhkru taseme jälgimiseks. Sääsehammustus on üpriski […]
Avastati seniteada tähesüsteemide lähima kohtumisraadiusega planeedipaar
Astronoomid avastasid teineteisest väga lähedalt mööduvad ühe ja sama tähesüsteemi planeedid. Planeetide maasarnasuse iseloomustamiseks kasutatavast elukõlbulikkuse tsoonist jääb süsteem siiski kõrvale, sest asub oma ematähele liiga lähedal. Kui planeetidel oleks vett, siis see aurustuks. Erakordseks teeb planeedipaari tõsiasi, et nende kohtumiskaugus on senileituist väikseim. Uudis avalikustati eile teadusajakirjas Science. Andmed pärinevad NASA Kepleri kosmoseteleskoobilt, mis […]
BaBar eksperimendist leiti osakeste standardmudeli suhtes uusi kahtlusi
Hiljuti analüüsitud BaBar eksperimendi andmed vihjavad võimalikele ebakõladele osakeste standardmudelis, mis on praeguse mikroosakeste füüsika paradigma üks põhiteooriaid. Ameerika SLAC (Stanford Linear Accelerator Center) keskuse eksperimendi tulemused näitavavad, et Bˉ→D*τντ lagunemine juhtub teooria ennustustest sagedamini (korrektses tähistuses on ülakriips B kohal, ent tehnilistel põhjustel see siin nii ei ole – toim). Protsess seisneb Bˉ mesoni […]