Duke’i Ülikooli teadlased demonstreerisid esmakordselt, et plastmasside tekstuuri saab käsu peale muuta, muutes näiteks sileda pinna kareda vastu ja tagasi. Kindlate pingete rakendamisel näitas töörühm ka seda, et sellise kontrolli saab saavutada üle suurte ning isegi kaardus pindade, kirjutab Sciencedaily.com. ,,Muutes polümeerile rakendatud pinget, võime me muuta selle pinna kumerast siledaks ning tagasi,” ütles Xuanhe […]
Piesoelektriline grafeen
Kuigi grafeen on nii mitmeski mõttes imepärane, ei ole see siiski piesoelektriline. Piesoelektrilisuseks nimetatakse mõndade materjalide omadust toota deformeerimise korral elektrit. Mis aga kõige olulisem: piesoelektrilisus on pööratav. Elektrivälja rakendamisel muudavad piesoelektrilised materjalid oma kuju, võimaldades teadlastel nii seda materjali kontrollida. Piesoelektrilist efekti on rakendatud loendamatutes seadmetes alates kelladest ja raadiotest kuni ultraheliaparaatideni, kuid kõik […]
Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
Rohkem kui nelja aastakümne jooksul on transistorite mõõtmed eksponentsiaalselt vähenenud, mistõttu transistorite arv integraallülitustes on eksponentstsiaalselt kasvanud. Selline transistorite mahutihedusese kasv on saanud võimalikuks pideva väljaefekt-transisorite mõõtmete vähendamise läbi. Praeguse põlvkonna transistorites on mõõtmed vähendatud tasemele, millest edasi minnes halvenevad elektrilised tunnusjooned märgatavalt, muutes transistorite jätkuva eksponentsiaalse mõõtmete vähenemise ebatõenäoliseks. Viimasel ajal on siiski kerkinud […]
Sidetehnoloogia võib nüüd olla 1000 korda kiirem
Pittsburghi Ülikooli teadlastel õnnestus luua sagedusvashemik rohkem kui terahetsises skaalas, eemärgiga luua meetmed tootmaks märkimisväärselt kiiremaid kommunikatsioonivahendeid. Mitmed kaasaegsed sidevahendid põhinevad valgusel ehk täpsemini öeldes informatsiooni lisamisel valguslainele. Senised elektroonikaseadmete ning arvutite kohta tehtud uuringud tuginevad mittelineaarsetel optilistel efektidel, andes tulemuseks seadmed, millede ülekandekiirus jääb gigahertsise sageduse kanti. Pittsburghi Ülikoolis läbi viidud uurimuses tõestati aga […]
Uut tüüpi grafeenipõhine patarei
Hong Kongi Polütehnilise Ülikooli teadlased leiutasid väidetavalt uut tüüpi grafeenipõhise ,,patarei”, mis töötab puhtalt ümbritseva soojuse toimel. Nimelt püüab seade lahuses olevate ioonide soojuslikku energiat ning muundab selle elektriks. Antud uurimuse tulemused on hetkel küll veel retsenseerimisel, kuid kinnituse korral saaks sellist seadet kasutada terves hulgas rakendustes alates kunstorganite energiaga varustamisest kehasoojuse abil kuni taastuva […]
Teadlased mõtlesid välja erakordse täpsusega tuumakella
Teadlased on välja mõelnud uue ajamõõtmissüsteemi, mis põhineb neutroni tiirlemisel ümber aatomituuma. Sellise kella täpsus oleks nii suur, et see ei kaotaks ega ka lisaks 14 miljardi aasta ehk terve universumi praeguse vanuse ajal 1/20 sekundist. ,,See on ligi 100 korda täpsem kui praegused aatomkellad,” sõnas Victor Flambaum, üks artikli autoreid. ,,Selline kell võimaldaks teadlastel […]
Epidermiline elektroonika
Antud referaadis räägitakse elektrooniliste süsteemide klassist, mis omavad marrasnahaga sobivat paksust, elastsusmoodulit, jäikust ja pindtihedust. Vastupidiselt traditsioonilistele wafer-based tehnoloogiatele saavutatakse selliste struktuuride nahale lamineerimisel konformne kontakt ja piisav van der Waalsi interaktsioonil põhinev nakkuvus, jäädes samal ajal kasutajale mehaaniliselt nähtamatuks. Selliste seadmete vooluallikaks võib olla päikesepatarei või juhtmevabad poolid. Epideemiline elektroonika võib tulevikus revolutsioneerida meie […]
Grafüün võib olla veelgi kasulikum kui grafeen
Viimaste aastate jooksul on tehtud tohutul hulgal uurimustöid grafeeni kohta, mistõttu sellega seostuvad avastused on ühtlase sagedusega teadusmaailma jõudnud. Nüüd selgus aga, et grafeenil on aeg aupaiste oma huvitavale sugulasele – grafüünile (ingl. k. graphyne) – loovutada. Sarnaselt grafeenile on ka grafüün süsiniku aatomitest koosnev üksikkiht, kuid seda saab valmistada erinevate kujudena, mis muudab selle […]
Nanoosakeste uus valmistamismeetod
Arkansase ja Utah Ülikooli teadlased avastasid uue nanoosakeste ja nanokilede valmistamise meetodi, mida saaks kasutada paremate elektroonikaseadmete, biosensorite ja võimsamate mikroskoopide väljatöötamisel. Kiiremate, efektiivsemate ja töökindlamate elektroonikaseadmete valmistamine algab tegelikult molekulaartasemel, kus nanoosakesed, mis on inimsilmaga nägemiseks liialt väikesed, moodustavad seadme alustalad. Eesmärgi saavutamiseks uurivad teadlased ja insenerid pidevalt uusi materjale ja nende valmistamise meetodeid, […]
Kortsutatav CNT-transistor
Tänu süsiniknanotorude (CNT- carbon nanotube toim.) paindlikele ent robustsetele omadustele on teadlased varemalt valmistanud transistoreid, mida saab kokku rullida, voltida ning painutada. Nüüd valmistasid aga Jaapani teadlased puhtalt süsiniknanotorudest valmistatud transistori, mida saab paberilehe sarnaselt kokku kortsutada, ilma et selle elektrilised omadused muutuksid. Uus transistor on seni kõige enam painutatav transistor, mille omadused seejuures säiluvad. […]
Saturni jäise kuu Dione ümber on hapnikku
NASA kosmoselaev täheldas Saturni kuu Dione ümbruses hapniku olemasolu. Antud uurimus toetav teooriat, mille kohaselt Saturni ja Jupiteri kõigi kuude ümber võib leiduda hapnikku. Teadlaste sõnul suurendab antud leid tõenäosust, et hiidplaneetide kuudel võib leiduda eluks vajalikke koostisosi, kirjutab BBC.co.uk. Artikli kaasautori Andrew Coates’i sõnul puudub Dione pinnal vedel vesi, mistõttu seal elu tekkida ei […]
Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult
Duke’i Ülikooli ja Bostoni Kolledži teadlased arvavad, et neil õnnestub tehislike eksootiliste materjalide abil suurendada elektromagnetjõude ilma elusolendeid või elektrilisi seadmeid kahjustamata. Antud teoreetilisel töö võib olla rakendusi näiteks maglev tüüpi rongide alal, sest need liiguvad tänu elektromagnetitele, kirjutab Physorg.com. Nagu terminist juba järeldada võib, siis koosneb elektromagnetjõud kahest jõuväljast – elektrilisest ja magnetilisest. Vahelduvvooluallikad […]
Kvantmikrofon tabab erakordselt vaiksed helid
Chalmersi Tehnoloogiaülikooli teadlased demonstreerisid uut tüüpi helidetektorit, mis mõõdab ka kvantmehaanilisi helitasemeid. Antud töö tulemuseks võiksid olla uut tüüpi kvanthübriid-vooluringid, mis kombineerivad nii elektrilisi kui ka akustilisi elemente. ,,Kvantmikrofon” põhineb üksikelektron-transistoril – transistoril, milles voolutugevus viib transistorist korraga läbi üheainsa elektroni. Antud uurimisgrupi poolt uuritavad helilained levivad üle kristallilise mikrokiibi pinna ning sarnanevad pärast kivi […]
Esimene pilt molekuli elektrilaengutest
Teadlased esitasid äsja esimesi pilte üksiku molekuli laengujaotusest, millel on näha väga keerukat ,,elektronide tantsu”. Üksikute aatomite laenguid on ka varem mõõdetud, kuid elektronide tantsu pildile püüdmine on sellest tunduvalt keerukam, kirjutab BBC.co.uk. See teedrajav mõõtmine võib heita valgust mitmetele looduses tuntud laengutranspordi protsessidele. Uurimuse läbi viinud Zürichi IBMi teadlastegrupp on varem mõõtnud ka üksikute […]
Maailma väikseimad bitid
Rühma saksa teadlaste poolt ajakirjas Spectrum der Wissenschaft 2011. aasta Jaanuari numbris avaldatud artikkel ,,Maailma väikseimad bitid” (Die kleinsten Bits der Welt) annab hea ülevaate mäluefektiga takistite ehk memristoride saamisloost ja selles uurimisvaldkonnas toimuvast. Memristorides nähakse üht võimalust andmevahetusprotsesside kiirendamiseks infosüsteemides ja arvutite energianälja vähendamiseks. Memristori idee ongi lühidalt väljendudes takistusoleku mäletamine – ühe või […]
Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased avastasid viisi, mille abil PVDF nimeline polümeer võimaldab kondensaatoritel salvestada ja vabastada suures koguses energiat väga kiiresti. Antud avastus võib viia võimsamate ja kiiremate elektriautode valmistamiseni. Kondensaatorid on akudega väga sarnased, sest nad salvestavad ja vabastavad energiat. Kondensaatorid kasutavad energia salvestamiseks keemiliste reaktsioonide asemel aga eraldatud laengukandjaid. Laetud osakesed võimaldavad energial […]
Teadlased valmistasid vikerkaarevärvilise polümeeri
Buffalo Ülikooli insenerid töötasid välja ühesammulise odava meetodi, mille abil saab valmistada erakordsete omadustega polümeeri: ühest vaatepunktist vaadatuna on polümeer vikerkaarevärviline, peegeldades mitme erineva lainepikkusega valgust. Valgusfiltrina kasutades saaks seda materjali rakendada uuritava objekti ,,tõelist värvi” näitavate käeshoitavate multispektraalsete kuvaseadmete valmistamisel. ,,Sellisel kaasaskantaval tehnoloogial oleks rakendusi mitmel alal, alates kodu renoveerimisest (seinavärvide sobitamine) kuni biomeditsiiniliste […]
Nanomaterjalide valmistamise uus meetod
Jyväskylä ja Harvardi Ülikooli teadlased avastasid uue meetodi, mille abil nanomaterjale valmistada. Arvutisimulatsioonide abil õnnestus uurijatel ennustada, et pikkadest ja peenikestest nanoribadest saab moodustada nanotorusid ka lihtsalt väänamise abil. Uurimuse alusidee on lihtne ja kergesti seletatav: vääna oma seljakoti sanga otsasid ning vaata, mis juhtub. Oma olemuselt klassikaline mehhanism on robustne ja kehtib nii makro-, […]
Insenerid valmistasid veel ujuvad päikesepaneelid
Itaalia insenerid töötasid välja veel ujuvad päikesepaneelid. Antud disain lahendab päikesepaneelide ülekuumenemise probleemi ning võimaldab lisaks paneelidel päikese asukoha järgi orienteeruda. Standardseid päikesepaneele kritiseeritakse tihti, sest need rikuvad vaadet ning on ülekuumenemise tõttu vähemefektiivsed. Ujuv-Jälgiv-Jahutav (The Floating Tracking Cooling Concentrator, FTCC) süsteem töötati välja kasutamata tehisveekogudes või karjäärides kasutamiseks. Päeva jooksul hoiab vesi paneelid jahedana […]
Nanolitograafia
Nanolitograafia on nanotehnoloogia haru, mis tegeleb nanoelektroonika komponentide valmistamisega. Selliseid komponente kasutatakse mikroprotsessorites, mäludes, rakendusotstarbelistes mikroskeemides (integrated circuits). Tänu litograafia tehnoloogiate arengule on pooljuhttööstust saatnud edu, mida kinnitab ka Moore’i seadus. Üldiselt on nanostruktuursete pindade valmistamiseks kaks lähenemisviisi: ülevalt-alla (top-down) ja alt-üles meetod (bottom-up), kuid kasutatakse ka kahte meetodit kombineerivaid tehnoloogiaid. Ülevalt-alla meetodid Ülevalt-alla meetodid […]
Maailma väikseim transistor koosneb vaid ühest aatomist
New South Walesi Ülikooli teadlased valmistasid seni väikseima – tegelikult väikseima, mida üldse ehitada saab – transistori. Seade koosneb vaid üksikust fosfori aatomist. Uurimust juhtinud teadlase Michelle Simmonsi sõnul pole tegu mitte olemasolevate tehnoloogiate paremaks muutmise vaid pigem tulevikutehnoloogia väljatöötamisega, kirjutab ScienceDaily.com. ,,See on ilus näide sellest, kuidas ainet saab aatomskaalas kontrollida, et valmistada reaalne […]
Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oksüdeerimiseks
Northwesterni Ülikooli teadlased töötasid välja uue viisi grafeeni keemiliseks muutmiseks – samm, mis võib meid viia lähemale kiiremate, õhemate ning painduvate elektroonikaseadmeteni. Enne grafeeni imeliste omaduste reaalset rakendamist peavad teadlased õppima, kuidas selle elektrilisi omadusi kontrollida. Erinevalt sellistest pooljuhtidest nagu on räni, puudub grafeenil keelutsoo, muutes materjalist läbi mineva elektrivoolu väljalülitamise keeruliseks. Seetõttu pole puhas […]
Geko jalgadest inspireeritud kleepuv seade suudab hoida üleval suurt televiisorit
Geko jalad on juba aastaid biolooge hämmastanud, nüüd aga valmistasid Massachusetts Amhersti Ülikooli polümeeridele spetsialiseerunud teadlased ning bioloogid koostöös seadme nimega Geckskin, mis suudab hoida ligi 320 kilogrammi vastu siledat seina. ,,Geko suudab oma jala kergesti seinale kinnitada ning sealt lahti võtta ilma, et pinnale jääks mingit kleepuvat ainet,” sõnas üks uurimuse läbiviijaid Duncan Irschick. Need […]
Süsiniknanotorude realistlikud rakendused
Süsiniknanotorud (CNTs – carbon nanotubes) on uudishimust ajendatud uurimustööks väga veetlev uurimisobjekt. Aga kas neid on lõpuks võimalik kasutada ka laiatarbe seadmetes? Süsiniknanotorude võimalikud rakendused seadmetes tulenevad üheseinaliste nanotorude (SWNT – single wall nanotube) märkimisväärsetest omadustest, nagu näiteks teadaolevalt kõrgeim Youngi moodul, kõrgeim soojusjuhtivus, ballistiline elektronide transport ja kõrge küljesuhtega (aspect ratio) struktuur. Tänaseks on […]
Süsinikplastil põhineva nanoelektroonika tärkavad tehnoloogiad
Loodus ei ole süsinikku (C) mitte juhuslikult valinud elu alustalaks. Puhas süsinik võib eksisteerida paljudel erinevatel kujudel: teemandina, tahmana, grafiidina, grafeenina, fullereenidena ja nanotorudena. Kuna süsiniku aatomi väliskihis on kokku neli elektroni, siis grafiidi struktuuris on elektronide kujul ka vabasid laengukandjaid ja see teebki grafiidi ja selle analoogide grafeeni (üksik grafiidi kiht), süsiniknanotorude (rulli keeratud […]
Teadlased avastasid uue energiaallika
MIT ja RMIT teadlased sooritasid hiljuti läbimurde energiasalvestuses ja -tootmises. Nende toodetud energia hulk on võrreldes energiaallika suurusega ligi neli korda suurem kui on võimalik olemasolevate parimate liitium-ioon patareidega. Uurimuse läbi viinud teadlased mõõtsid hoopistükkis nanotorul kulgeva keemilise reaktsiooni kiirust, kui nad avastasid, et reaktsioon tootis energiat, kirjutab Physorg.com. Nüüd kasutavad teadlased Dr Kourosh Kalantar-zadeh […]
Läbimurre andmesalvestuses
Rahvusvaheline teadlasterühm demonstreeris uut magnetilist andmesalvestusmeetodit, mis võimaldab andmeid salvestada tuhat kordi kiiremini kui olemasolevad kõvaketta tehnoloogiad. Teadlased avastasid, et andmeid saab salvestada ka ainult soojuse abil – idee, mis varem tundus täiesti kujuteldamatu. Uurijate sõnul ei muuda antud avastus mitte ainult magnetilisi salvestusseadmeid kiiremaks, vaid ka energiasäästlikemaks, kirjutab Physorg.com. ,,Selle asemel, et kasutada magnetilisele […]
Teadlased valmistasid madalaima energiaga vahtstruktuuri
Vahtstruktuurid on teadlaste huviorbiidis olnud juba mitmeid aastaid. Esmakordselt õnnestus teadlastel aga nüüd valmistada Weaire-Phelani vaht, mis on praeguste andmete kohaselt ühesuguse ruumalaga mullidest koosnev madalaima energiaga struktuur. Füüsik Joseph Plateau uuris vedelikumullide geomeetriat juba ligi kahe sajandi eest. Esimese teoreetilise ,,ideaalse vahu” struktuuri pakkus välja Lord Kelvin 1887. aastal. 1994. aastal tänu arvutisimulatsioonidele avastatud […]
IBM-i teadlased valmistasid süsinik nanotorudest 9 nanomeetrise läbimõõduga transistori
Antud uudis ei räägi küll väikseima olemasoleva transistori loomisest, kuid IBM-i teadlased valmistasid senini väikseima süsinik nanotorudest koosneva transistori. Oma üheksa nanomeetrise läbimõõduga on see väiksem kui ränitransistorite seni arvatud võimalik väikseim füüsiline piir. Lisaks tarbib antud seade vähem energiat ning kannab rohkem laengut kui olemasolev tehnoloogia. Kuigi süsinik nanotorudest valmistatud transistore on juba aastaid […]
Veelgi huvitavam grafeen
Imematerjal grafeen paljastas veel ühe oma hämmastavatest omadustest – Manchesteri Ülikooli teadlased avastasid, et grafeen on ülimalt vett läbilaskev. See leid annab grafeeni potentsiaalile üllatava lisa: seda saab kasutada ka alkolohi destilleerimisel. Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjeldab professor Sir Andre Geimi juhitud töörühm, kuidas grafeenipõhised membraanid on kõigile gaasidele ja vedelikele läbistamatud. Vesi aurustub aga […]
Kas antiaine kaalub rohkem kui aine?
Kas antiaine käitub gravitatsiooniliselt teisiti kui aine? Kalifornia Ülikooli teadlased on võtnud oma eesmärgiks see välja uurida. Antud uurimuse tulemus võib kirjeldada, miks paistab antiainet universumis mitte olevat ning miks universum kiirenevas tempos paisub. Teadlased tegid laboratooriumis esimese sammu positrooniumi – positroni ja elektroni vahelise seotud oleku vabalangemise mõõtmisel. Positron on elektroni antiaineline versioon. Selle […]
Grafeeni kaksikkiht käitub kui isolaator
Kalifornia Ülikooli füüsikud tegid kindlaks grafeeni kaksikkihi (ingl. k. bilayer graphene, BLG) sellise omaduse, mis on uurijate sõnul võrreldav Higgsi bosoni leidmisega osakestefüüsikas. Grafeeni kaksikkiht saadakse, kui kaks grafeenlehte kindlal viisil üksteise peale asetatakse. Sarnaselt tavalise grafeeniga on ka BLG-l hea elektronjuhtivus, mis tuleneb ülisuurtest kiirustest, mille elektronid grafeenis liikudes omandavad, kirjutab Physorg.com. BLG omadusi […]
Peaaegu täiuslik: samm lähemal superläätse valmistamiseni
Superläätse abil võiks näha viirust veretilgas ning valmistada palju uusi, paremaid ja odavamaid elektroonikaseadmeid. Durdu Guney sõnul võiksid selle abil muutuda kõrgresolutsioonilised mikroskoobid sama tavapärasteks kui kaamerad meie mobiiltelefonides. Praeguseks pole keegi veel superläätse ehk nn. täiuslikku läätse valmistanud. Optilisi läätsesid piirab valguse omadus, nn. difraktsioonipiir, mistõttu ei saa ka parimatega neist näha vähem kui […]
IBM teadlased valmistasid väikseima 3D kaardi Maast
Kaart, mis on tehtud pisikesele polümeeriribale, on kõigest 22 mikromeetrit lai ja 11 mikromeetrit kõrge. Et see perspektiivi panna, siis mahuks selle kaardi 1000 koopiat ühteainsasse soolaterakesse. Selle saavutuse eest said IBMi teadlased ka Guinessi rekordi omanikuks. Siiski polnud teadlaste eesmärgiks 15 minutit kuulsust, vaid pigem loodi see tilluke kaart, et demonstreerida läbimurret keerukate struktuuride […]
Samm lähemal termotuumareaktsiooni kontrollimiseni
Kuumutussüsteemi abil õnnestus teadlastel esmakordselt hoida ära ebastabiilsuste teke efektiivsel ja alternatiivsel viisil, mis on tõenäoliselt kasulik termotuumareaktorite ehitamisel tulevikus. See on ITER reaktori ehitamises oluline samm edasi. Teadlastel õnnestus peatada ebastabiilsuste teke termotuumareaktoris. Kuidas? …Järgmisel joonisel on kujutatud selle energiaallika skeem. Kuigi sellise süsteemi kontrollimine on äärmiselt keerukas, on see vägagi paljulubav, kirjutab Physorg.com. Termotuumareaktsioonis püütakse […]
Teadlased leiutasid osakestevaba hõbeda tindi
Illinoisi Ülikooli materjaliteadlased töötasid välja uue reageeriva hõbeda tindi, mille abil saab printida kõrgtehnoloogilisi elektroonikaühendusi üldlevinud odavatele materjalidele, nagu näiteks painutatavale plastmassile, paberile või tekstiilidele. Selliseid ühendusi saaks kasutada antennides, akudes, sensorites, päikesepatareides, kantavates seadmetes ja mujal. Uus tint on hõbeda atsetaadist ja ammoniaagist koosnev läbipaistev lahus. Hõbe jääb lahusesse kuni printimiseni, pärast mida vedelik […]
Mechanical Engineering ja õppimine Taanis
Teadupärast on TÜ füüsika kursuse väljalangevus üpriski suur. Mina astusin välja pärast neljandat kursust, sest vajasin midagi praktilisemat. Otsustasin minna õppima Taani VIA University College’i Horsensi ülikoolilinnakusse, kus asub School of Technology and Business. Mina valisin oma erialaks Mechanical Engineering’u, kuhu sisse astumiseks on lisaks inglise keelele vaja ka head matemaatika ja füüsika oskust. Esimene semester […]
Kvanttäpid kui tuleviku valgusallikad
UT Dallase teadlased töötavad kõvasti, et mõista kvanttäppide loomust. Kvanttäppe saaks tulevikus kasutada mitmel viisil, alustades inimeha valgustamisest kõrgtehnoloogilistes meditsiinilistes rakendustes ja lõpetades energiaallikate efektiivsuse tõstmisega. Need pisikesed pooljuht-nanoosakesed omavad aga ka varjukülge – nad vilguvad ootamatult. Antud efekt on sarnane valgusti sisse ja välja lülitamisega, vähendades seega tunduvalt valguskiirguse efektiivsust, kirjutab Physorg.com. ,,Kvanttäppe peetakse […]
Grafeen paljastas oma magnetilise loomuse
Kas orgaaniline materjal võib käituda kui külmikumagnet? Manchesteri Ülikooli teadlased näitasid, et võib küll. Teadusajakirjas Nature Physics ilmunud artiklis uurisid teadlased Dr Irina Grigorieva ja professor Sir Andre Geim (üks 2010. aastal grafeeni uurimise eest Nobeli preemia saanud teadlastest) grafeeni magnetilisi omadusi, kirjutab Physorg.com. Oma puhtas olekus ei näita grafeen mingeid magnetilisi omadusi, mistõttu pihustasid […]
Avastati uued rasked ,,eksootilised” hadronid
Belle’i Eksperimendis avastati kaks ootamatut uut hadronit, mis sisaldavad b-kvarke. Neil uutel osakestel on elektrilaeng ning arvatakse, et need on ,,eksootilised” – mittestandardsed hadronid, mis sisaldavad vähemalt nelja kvarki. Varem on täheldatud mitmeid uusi ja ootamatuid eksootilisi hadroneid, mis sisaldavad c- ja anti c-kvarke. See avastus demonstreerib vähemalt neljast kvargist, nende hulgas ka b-kvark, koosnevate […]
Teadlased valmistasid ränil kasutamiseks ülipeene juhtme
New South Walesi, Melbourni ja Purdue Ülikoolide teadlased valmistasid väikseima ränil asuva juhtme – kõigest üks aatom kõrge ja neli aatomit lai. Uurijate sõnul on imepisikese juhtme juhtivusomadused samad kui vaskjuhtmetel. Katsed ja juhet aatom-aatomi haaval uurivad arvutimudelid näitasid, et juhtmete takistus on vaatamata oma väiksusele (juhe on ligi 20 korda õhem kui mikroprotsessorite vaskjuhtmed) […]
Subatomaarsete osakeste tants
Õige stimulatsiooni korral hakkavad prootonid ja neutronid helisema, kuid seda mitte nii, kui seda teeb kelluke, kui seda lüüa. Need subatomaarsed osakesed hakkavad liikuma veidralt tantsiskledes, kusjuures prootonid liiguvad ühes, neutronid teises suunas. Selle osakesteliikumise uurimine on aga keeruline teiste aatomituumas olevate liikumiste tõttu. Nüüd õnnestus aga teadlastel tänu Intensiivse Gammakiirguse Allikale (High Intensity Gamma […]
MIT tudeng ehitas isebalansseeriva elektrilise mootorratta
MIT tudeng Stephan Boyer ehitas elektrilise üksratta, mis pole mitte ainult isebalansseeriv, vaid ka tegelikult töötav sõiduk, mida ta ise koolis liikumiseks kasutab. Oma leiutist nimetab Boyer ise Bullet’iks (eesti. k. Kuul). Sõiduk pole palju suurem kui tavaline täismehaaniline üksratas, mis tähendab seda, et seda on kerge treppidest üles tõsta ning nii bussis kui ka […]
Nanoväänded: muudetava funktsionaalsusega grafeen-nanomaterjalid
Elektroonilised vidinad muutuvad üha väiksemateks, seda tänu aatomskaalas seadmetega. Mitmed teadlased usuvad aga, et selle kahanemise lõpp pole enam kaugel: ilma alternatiivita ränipõhistele tehnoloogiatele jääb elektroonikaseadmete suurus pidama. Üheks paljulubavaks alternatiiviks on aga grafeen – õhim materjal, mis inimesele teada. Puhas grafeen pole aga pooljuht, ent siiski saab seda muuta nii, et ilmneksid hämmastavad elektroonilised […]
Efektiivsemad fotoelemendid tänu kvanttäppidele
Fotoelektriline tehnoloogia on sammu võrra lähemal tulevikule tänu Riikliku Taastuva Energia Laboratooriumi (National Renewable Energy Laboratory ehk NREL) teadlastele, kes demonstreerisid hiljuti kvanttäppidel põhinevat fotoelementi, mille väline kvantefektiivsus on üle 100 protsendi. Uus fotoelement kasutab protsessi, mida nimetatakse Mitme Eksitoni Genereerimiseks (Multiple Exciton Generation ehk MEG), mis toodab ühe neelatud footoni kohta rohkem kui ühe […]
Kui Maal oleks kaks kuud…
Idee kahe kuuga Maast on ulmekirjandusest juba korduvalt läbi käinud. Hiljuti aga on tärganud ideid reaalsest kahe kuuga Maast. Kuu kaugema külje omadused panid teadlased arvama, et kunagi tiirles Maa ümber ka teine kuu, mis hiljem praeguse kuuga kokku põrkas ning selle osaks sai. Alates 2006. aastast on teadlased jälginud pisemaid teiseseid kuusid, mis meie […]
Kosmiline pärg
Just pühade ajaks jõudis teadlasteni pilt NASA Wide-Field Infrared Survey Exploreri ehk WISE missioonilt. Pildil näha olev sarnaneb jõulupärjaga. Allikas
ATLASe eksperiment avastas LHC eksperimendis uue osakese
Birminghami ja Lancasteri Ülikoolide teadlased analüüsisid ATLASe eksperimendi andmeid ning leidsid väidetavalt esimesed otsesed tõendid uuest osakesest LHC-s. Osake nimega chi b(3P) on uus meetod kombineerimaks ilu kvarki ja selle antikvarki nii, et need omavahel seostuksid. Nagu kuulsam Higgsi osakegi, on ka chi b(2P) boson, kirjutab ScienceDaily.com. Andy Chisholm, Birminghami Ülikooli doktorant, kes analüüsi kallal […]
Kuidas molekulid pärast valguse neelamist energiat liigutavad
Michigani Osariigi Ülikooli teadlased kasutasid ära sama põhimõtet, mille abil iluuisutajad käte lähemale tõmbamisel kiiremini pöörlevad, et mõista, kuidas molekulid pärast valguse neelamist energiat ümber liigutavad. Impulsimomendi jäävuse seadus on looduse üks põhiomadusi – midagi sellist, mida astronoomid kasutavad kaugete planeetide ümber tiirlevate satelliitide tabamiseks. 1927. aastal ennustati, et seda seadust tasuks rakendada keemilistele reaktsioonidele, […]
Optilise kiu võimsust mõõtev prototüüp
Ameerika Ühendriikide Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology ehk NIST) teadlased demonstreerisid prototüüp-seadet, mille abil saab mõõta optiliste kiududega saavutatavat absoluutset optilist võimsust. Antud seade on maailma esimene fiibriga ühendatud krüogeenne radiomeeter, mis seostab optilise kiu võimsuse otse põhiliste elektriühikute ning riiklike standarditega. Seade kasutab mikroskoopilist süsiniknanotorude ,,metsa,” et mõõta […]
Uued tõendid keerukate molekulide olemasolust Pluuto pinnal
Uus ja ülitundlik spektrograaf nimega Cosmic Origins, mis asub Hubble’i Kosmoseteleskoobi pardal, avastas hiljuti Pluuto pinnalt tugeva ultraviolettkiirguse neelaja, viidates uue tõendina keerukate süsivesiniku ja/või nitriili molekulide olemasolule Pluuto pinnal. Selliseid keemilisi aineid võib tekitada päikesevalguse või kosmilise kiirguse vastasmõju Pluuto pinnajääga, mille koostise hulka kuulub metaan, süsinikoksiid ja lämmastik, kirjutab Sciencedaily.com. ,,See on huvitav […]
Soome teadlased leidsid viisi, kuidas kütuseelemente odavamalt toota
Soomes asuva Aalto Ülikooli teadlased töötasid kütuseelementide valmistamiseks välja uue ja tunduvalt odavama meetodi. Kütuseelementides kasutatav väärismetallist nanoosakese katalüsaator valmistatakse aatomkihtsadestamise meetodil, mis tähendab, et sel meetodil kütuseelemendi tootmine nõuab praeguste meetoditega võrreldes 60% vähem kallist katalüsaatorit. ,,See on oluline avastus, sest seni pole teadlased turul saadavate materjalide abil nii suurt säästlikkust saavutanud,” sõnas dotsent […]
Teemanti kasutamine tuleviku kvanttehnoloogiates
Macquarie’, Stuttgarti ja Ulmi Ülikoolide teadlased töötavad koostöös välja uusi sensoreid, mis põhinevad teemantstruktuuris leiduval tihtiesineval defektil, mida tuntakse lämmastiku-vakantsi (ingl. k nitrogen-vacancy ehk NV) nime all. Need sensorid mõõdavad nanoskaalas nõrkasid magnet- ja elektrivälju. Sellised sensorid võivad muutuda oluliseks tulevaste kvantinformatsioonseadmete ning elektriliste ja magnetiliste sensorite väljatöötamisel, kirjutab Physorg.com. ,,NV kese on eelistatav süsteem, mida me […]
Plii-happe aku saladus lahendatud
Keemikud lahendasid 150 aasta vanuse saladuse: mis annab plii-happe akule selle unikaalse võime hetkelise kiirusega tugevat vooluimpulssi tekitada. Plii-happe akud suudavad toota väga suuri automootori käimapanekuks vajalikke voolutugevusi tänu aku anoodi materjali, milleks on pliidioksiid, erakordselt suurele juhtivusele. Kuigi seda tüübi aku leiutati juba 1859. aastal, ei mõistetud siiani, miks pliidioksiid nii hea juhtivusega on, kirjutab […]
Korrosioon ja 3D nanostruktuurid
Hispaania teadlased leiutasid uue meetodi, mille abil saab valmistada õõnsaid keeruliste kujude ja koostisega nanoosakesi. Uus meetod, mis kombineerib kaks hästituntud korrosiooniprotsessi üheks sammuks, muudab pisikeste nanoosakeste kuju kohe pärast nende valmistamist. Tulemuseks saadavaid nanostruktuure võiks tulevikus kasutada kehasiseses ravimitranspordis, katalüsaatoritena ning isegi nanorobotite ehituskividena. Loe edasi: “Corrosion carves out 3D nanostructures” Teadusartikkel: “Carving at […]
Kvantkasse on raske näha
Kas paralleeluniversumid on olemas? Kuidas me seda teada saame? Need on ühed paljudest küsimustest, mida kvantfüüsika kohta küsitakse. Kanada Calgary ja Waterloo Ülikoolide ning Šveitsi Genfi Ülikooli teadlased avaldasid hiljuti teadusajakirjas Physical Review Letters artikli, milles selgitasid põhjusi, miks me tavaliselt kvantmehaanika efekte ei näe. ,,Kvantfüüsika töötab väikestes skaalades erakordselt hästi, kuid suurte skaalade puhul on […]
Sony toodab paberist energiat
Tokyo keskkonnatoodete messil demonstreeris elektroonikagigant Sony lihtsas katses, kuidas toota paberi abil elektrienergiat. Paber asetati vee ja ensüümide segusse ning oodati veidi, kuni see muutus energiaallikaks ning pani tööle pisikese puhuri. ,,See on sama mehhanism, millega termiidid söövad puitu, et energiat saada,” sõnas Chisato Kitsukawa, Sony avalike suhete esindaja. Kuigi sellise elektritootmise kohta on akadeemilisi […]
Kogemata valmistatud ,,nanokäsi”
Nanosuuruses tööriistu valmistavad teadlased Bathi Ülikoolist valmistasid kogemata väikese eseme, mis näeb välja justkui viipav käsi. Dr Sergey Gordeev proovis parasjagu valmistada nanoskalpelli – tööriista, mida bioloogid saaksid kasutada rakkude sisse piilumiseks – kui kogu protsess läks valesti. ,,Ma olin üllatunud, kui vaatasin mikroskoobi abil nanoskalpelli ja nägin midagi, mis paistis kui viitav käsi,” lausus […]
Kas tumeainel on üldse mingi roll?
Nüüd tasuks ilmselt panna ette oma skeptilised prillid: Itaalia matemaatik Carati tuletas mitu keerulist valemit, mis suudavad hämmastava sarnasusega teha järgi spiraalgalaktikate pöörlemiskõverate kuju ilma tumeainet arvestamata. Hetkel on need galaktilised pöörlemiskõverad ainsaks tõendiks tumeaine olemasolust: pöörlevate galaktikate kaugemad tähed liiguvad tihti ümber galaktikaketta nii kiiresti, et need peaksid galaktikavahelisse ruumi lenduma – seda juhul, […]
Esimene molübdeniidist mikrokiip
Molübdeniit – uus ja paljulubav materjal – ületab räni füüsikalised takistused. EPFLi teadlased tõestasid seda, valmistades molübdeniidist mikrokiibi, millel on väiksemad ja vähem energiat nõudvad transistorid. Pärast molübdeniidi elektriliste eeliste avastamist tegid teadlased nüüd teise olulise sammu. Nimelt valmistasid teadlased sellest kiibi ehk integreeritud vooluringi, kinnitades, et materjal ületab oma suuruse, elektritarbivuse ja mehaanilise painduvuse […]
Läbipaistev krabi võib olla paindlike ekraanide ja päikesepaneelide tulevik
Grupp Jaapani Kyoto Ülikooli teadlasi muutsid edukalt krabi kooriku läbipaistvaks. Selleks kasutasid teadlased keemilist protsessi, milles kasutati ära kitiini erilisi omadusi. Uurimuse eesmärgiks oli leida uusi materjale, millest valmistada elektroonilistele seadmetele või päikesepaneelidele paindlikke ekraane. Pärast krabi kesta läbipaistvaks muutmist kasutasid uurijad sama protsessi, et valmistada purustatud kitiinist ja akrüülist lame läbipaistev paber. Materjali parimaks […]
Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
Tänu katkiste munakoorte sarnastele mullide ümber ehitatud grafeenstruktuuridele valmistati seni kõrgeima energiamahtuvusega liitum-õhk aku. See must poorne materjal võib tulevikus asendada liitium-õhk akudes praegu kasutatavaid traditsioonilisi siledaid grafeenlehti, sest need ummistuvad kasutamise ajal väikeste osakestega. Lisaboonusena võib tuua välja selle, et uus materjal ei sõltu plaatinast või teistest väärismetallidest, vähendades seega seadme võimalikku maksumust ning […]
Grafeenlehtedes avastati uus elektriline olek
Londoni Nanotehnoloogiate Keskuse (LCN) teadlased avastasid grafiidilise ülijuhi grafeenlehtede pinnal elektroonilised triibud, mida nimetatakse ,,laengutiheduse laineteks.” See on esimene kord, kui neid triipe grafeeni pinnal täheldatud on, ning sel on grafeeni kasutamisele tõenäoliselt suur mõju. LCN-i teadlased lisasid grafeeni pinnale lisaelektrone, libistades kaltsiumi aatomeid selle alt läbi. Tavaliselt võiks eeldada, et need lisaelektronid jagunevad grafeeni […]
Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
Kuigi Illinoisi Ülikooli teadlased leidsid, et grafeenist saab valmistada ülihäid keemilisi sensoreid, panid nad tähele ka üllatavat tõsiasja: sensorid on veelgi paremad, kui grafeen ise on ”halvem” – rohkem defekte tähendab paremaid tööomadusi. ,,See on täiesti vastupidine sellele, mida me vajame transistorite jaoks,” sõnas Eric Pop, uurimisgrupi üks liikmetest. ,,Fakt, et mida halvem grafeen oli, […]
GaN nanojuhtmeid ootab helge tulevik
PML-i teadlaste kasvatatud galliumnitriidist nanojuhtmete diameeter võib olla vaid mõni kümnendik mikromeetrit, kuid neil on potentsiaalselt mitmeid rakendusi alates valgusdioodidest ja dioodlaseritest kuni üliväikeste resonaatorite, keemiliste sensorite ja ülitundlike sonditeravikeni. Teadlasterühm kasvatas praktiliselt defektivabad kuusnurksed GaN nanojuhtmed aeglaselt ränisubstraadist. Nende sadestusmeetodiks oli molekulaarne kiirte-epitaksia(molecular beam epitaxy, MBE), mis võimaldab nanojuhtmetel spontaanselt ilma katalüsaatorosakesteta moodustuda. Loe […]
Marsi liikuvad liivaluited
Pildid NASA Mars Reconnaissance Sondilt näitavad üle Marsi pinna kuni mitu meetrit edasi liikuvaid liivaluiteid kümnetes paikades. Need vaatlused tõestavad, et planeedi liivane pind on varem arvatust palju dünaamilisem. Loe edasi: “NASA Orbiter Catches Mars Sand Dunes in Motion“
Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali
Materjalid, mis kiirgavad pärast valgustamist nähtavat valgust, on tavalised, ning neid võib leida kõikjal alates hädasignaalidest kuni pimedas helendavate kleepsudeni. Senini pole aga teadlastel õnnestunud valmistada materjale, mis kiirgaksid infrapuna lähedasi lainepikkusi – spektri osa, mida saab näha vaid spetsiaalsete pimedas nägemist võimaldavate prillidega. Äsja teadusajakirjas Nature Materials avaldatud artiklis kirjeldavad aga Georgia Ülikooli teadlased […]
Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
Kuna vedelkristallekraanide ja teiste elektroonikaseadmete turg tõstab jätkuvalt indiumi hinda, millest valmistatakse läbipaistvate elektroodide jaoks indium-tinaoksiidi(ITO), siis otsivad teadlased pidevalt odavamat ning dünaamilisemat alternatiivi – seda eriti paindlike elektroonikaseadmete jaoks. Lisaks selle kõrgele hinnale on ITO-l ka mitmeid puudusi. See on habras, muutes selle kasutamise painduvates ekraanides ja fotoelementides ebapraktiliseks, ning ITO kilede valmistamine on […]
Uus maailma kergeim materjal
Teadlased töötasid välja maailma kergeima materjali, mille tihedus on vaid 0,9 milligrammi kuupsentimeetri kohta – umbes 100 korda kergem kui stürovaht. Uue materjali uskumatu kergus saavutati tänu selle unikaalsele mikrovõrestiku rakulisele ehitusele. Teadlastel õnnestus valmistada materjal, mis koosneb 99,99% õhust, valmistades 0,01% osa tahkist nanomeetri, mikromeetri ja millimeetri skaalas. ,,Trikiks oli valmistada juuksekarvast ligi 1000 […]
Tõendid ,,Suure järve” olemasolu kohta Europal
Olulises uurimuses maavälise elu kohta leidsid teadlased midagi, mis paistab olevat Jupiteri kuu Europa jäise pinna all pesitsev veekogu. See vesi võib kujutada endast potentsiaalset elukeskkonda ning teadlaste arvates võib kuu pinna all asuda teisigi veevaramuid. Loe edasi: “Evidence for ‘Great Lake’ On Europa and Potential New Habitat for Life“
IAA: Jah elektrijaamadele orbiidil
Teadlased üle maakera koostasid uurimuse, mille põhjal on päikeseenergia ammutamine otse orbiidil juba kõigest 30 aasta pärast tasuvaks viisiks maailma elektrivajaduse rahuldamisel. Uurimuse põhjal on praegu laboratooriumites väljaarendatavatel tehnoloogiatel põhinevate orbiteerivate elektrijaamade valmistamine tehniliselt võimalik juba ligi kümne aasta pärast. IAA (International Academy of Astronautics) sõnul on maailma energiavajadust rahuldavate orbiteerivate elektrijaamade valmistamine võimalik juba […]
Värvustundlikud päikesepatareid püstitasid rekordi
Värvustundlikud Grätzeli päikesepatareid panid paika uue efektiivsusetaloni. Muutes fotoelementide koostist ja värvi, õnnestus EPFLi teadlastel tõsta nende energiat rohkem kui 12 protsendini. Uurimustöö tulemused avaldati teadusajakirjas Science. EPFLi teadlased tõstsid oma kuulsa Grätzeli fotoelemendi efektiivsust 12,3 protsendini. See tulemus on võrreldav praegu turul olevate ränipõhiste päikesepaneelide efektiivsusega. Lisaks on langenud selle tehnoloogia kasutuskulud, kirjutab Physorg.com. […]
Teadlased tekitasid vaakumist valgust
Chalmersi Tehnoloogiaülikooli teadlased valmistasid vaakumist valgust, jälgides efekti, mille olemasolu ennustati esmakordselt üle 40 aasta tagasi. Oma innovatiivses eksperimendis õnnestus teadlastel mõningad footonid, mis vaakumis pidevalt tekivad ja kaovad, kinni püüda. Eksperiment põhineb seni ühel kvantmehaanika kõige ebaloomulikumal ent olulisimal printsiibil: vaakum ei ole mitte mingil juhul mitte midagi sisaldav tühjus. Tegelikult on vaakum täis […]
Uus nanostruktuur, mis neelab laias ulatuses valgust iga nurga alt
CalTechi teadlased võtsid esmalt Koray Aydini esitatud idee ning valmistasid uue nanostruktuuri, mis neelab igasuguse polarisatsiooniga valgust praktiliselt iga nurga alt. Praeguseks on see uus plasmooniline materjal tõestanud, et see suudab muundada valguse soojuseks, võimaldades seega potentsiaalseid rakendusi päikeseenergia tehnoloogiates. Teadlased on juba aastaid päikesepaneelide efektiivsuse kallal töötanud, et nende maksumust vähendada ja seega nende […]
Kas metallid mäletavad ka nanoskaalas oma kuju?
Füüsikud Daniel Mutter ja Peter Nielaba visualiseerisid kujumäluga materjalide muutusi kuni nanoskaalani välja teadusartiklis, mis ilmub peagi teadusajakirjas European Physical Journal B. Metallsulameid võib venitada või kokku suruda viisil, tänu millele need pärast rakendatud jõu kadumist deformeerunud kuju säilitavad. Kujumäluga sulamid suudavad aga pärast kindla temperatuurini soojendamist oma endise kuju taastada, kirjutab Physorg.com. Esmakordselt määrasid […]
Valguse abil 3D objektideks muundatud 2D mustrid
Põhja Carolina Ülikooli teadlased töötasid välja lihtsa viisi, mille abil saab kahemõõtmelisi mustreid vaid valguse abil kolmemõõtmelisteks objektideks muundada. ,,See on olemasolevate materjalide uudne rakendus, ning seda saaks kasutada kiirete suuremahuliste tootmisprotsesside või pakendamisrakenduste jaoks,” sõnas Dr. Michael Dickey, üks artikli peaautoreid. Protsess ise on hämmastavalt lihtne: eelnevalt rõhu alla seotud plastleht lastakse läbi tavalise tindiprinteri, […]
Uus viis päikesepaneelide efektiivsuse parandamiseks
Päikeseenergia tarbimine võib olla küll tõusuteel, kuid fotoelemendid on vaid nii efektiivsed kui nende poolt kogutava päikesevalguse hulk. Nüüd aga töötasid teadlased välja uue materjali, mis neelab suures lainepikkuste vahemikus olevaid footoneid ning mis võib viia efektiivsemate ja odavamate päikeseenergia tehnoloogiateni. ,,Päikesevalguse spekter pole nagu laseril – selles on väga erinevaid lainepikkusi, alustades UV-ga ja […]
LHC hakkab varast universumi veelgi täpsemini uurima
Suur Hadronite Põrguti pühendab järgmised neli nädalat varase universumi tingimuste uurimiseks senisest täpsemini, puhates sel ajal Higgsi bosoni jahist. LHC peategevus 2011. aastaks, milleks on prootonipaaride põrgatamine, lõppes 30. oktoobril. Praeguseks on eksperiment andnud umbes 6 ümberpööratud femtobarni kokkupõrgete andmeid – see on ligi kolm korda rohkem andmetest, mida kasutati eelmisel Higgsi bosoni jahil, kirjutab […]
Tätoveeritud Mars
Marsi Vaatlusorbiteerija (Mars Reconnaissance Orbiter) küljes oleva HiRISE kaameraga tehtud kõrgresolutsiooniline foto pööriselistest tumedatest jälgedest marsi heledal pinnal. Sellised äsjatekkinud jäljed olid uurijatele tõeliseks müsteeriumiks, kuid nüüd teatakse need olevat miniatuursete tuulekeeriste jäljed punase planeedi pinnal. Allikas
Efektiivsemad orgaanilised päikeseelemendid
Orgaaniliste fotoelementide kasutamine elektritootmises päikeseenergia abil on atraktiivne ja paljulubav alus innovatiivsele ja keskkonnasõbralikule energiatootmisele. Neid saab toota üpriski ökönoomiliselt ning tänu sellele, et need on sama painduvad kui plastikkile, saab neid toota ka väga paindlikena. Probleem seisneb aga selles, et need on turul hetkel vähemefektiivsed kui tavapärased mitteorgaanilised pooljuht-fotoelemendid. Valguse muundamisel elektrienergiaks on kõige […]
Venitatav grafeentransistor ületab teiste materjalide puudused
Kui rääkida venitatavatest, läbipaistvatest elektroonikaseadmetest, siis on selliste transistorite valmistamiseks sobiva materjali leidmine teadlastele suureks väljakutseks osutunud. Läbi on uuritud terve hulk tavapäraseid pooljuhtmaterjale, nende hulgas molekule, polümeere ja metalle, kuid nende materjalide sisemised optilised ja mehaanilised omadused ei ole üldiselt head. Need miinused teevad venituse all oma optilisi ja elektrilisi omadusi säilitava transistori realiseerimise […]
Molekulid käituvad nanoskaalas teisiti
Vedelike voolamist läbi nanoskaalas kanalite uurivad teadlased avastasid enda üllatuseks, et vedelikud ei voola igas suunas võrdselt hästi. Vastupidiselt makroskaalas nähtavale voolamisele avastasid teadlased, et metüülalkohol, mis asetati tseoliidist valmistatud nanoskaalas kanalite võrgustikku, levis ühes suunas 1000 korda paremini kui teises. Need tulemused on esimesed, mis viitavad molekulide ebaühtlasele levikule nanopoorsetes materjalides. See erakordselt ebavõrdne […]
Kauge Eris on Pluuto kaksik
Astronoomid mõõtsid esmakordselt edukalt kauge kääbusplaneedi Erise diameetri. Sellega saadi hakkama tänu sellele, et 2010. aasta lõpus võis Tšiilis olevate teleskoopide abil jälgida planeedi möödumist kauge tähe eest. Vaatlusandmete kohaselt on Eris peaagu täpselt sama suur kui Pluuto, olles justkui selle teisik. Erisel paistab olevat väga hästi peegeldav pind, vihjates sellele, et planeet on kaetud […]
Tumeaine saladus süveneb veelgi
Nagu kõik teisedki galaktikad, on ka Linnutee koduks imelikule ainele – tumeainele. Tumeaine on nähtamatu ning annab oma olemasolust märgi vaid gravitatsioonilise külgetõmbejõu kaudu. Kui tumeaine neid koos ei hoiaks, siis lendaksid meie galaktika kiired tähed kõigis suundades eemale. Tumeaine loomus on aga saladus – saladus, mida uus uurimus veelgi süvendas. ,,Pärast uurimuse läbiviimist teadsime […]
Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril
Teadlased avastasid meetodi, mis vähendab kõrgkvaliteedilise grafeeni valmistamiseks vajatavat temperatuuri pea poole võrra. See tehnika avab grafeenile, mida peetakse 21. sajandi imematerjaliks, uusi uksi. Cambridge’i Ülikooli Inseneriteaduste Osakonna teadlased lisasid nikkelkile pinnale pisikese koguse kulda, millele seejärel kasvatati grafeen. Saadud sulam tähendas seda, et grafeen kasvatati 450 kraadi juures vastupidiselt muidu vajalikule 1000 kraadile. Lisaks […]
Süsiniknanotorudest lihased uutes mootorites
13. oktoobril esitati uusi tehislihaseid, mis väädnuvad kui elevandi lont, ent annavad pikkusühiku kohta ligi tuhat korda suurema pöörde. Projektis osalesid USA, Austraalia, Kanada ja Korea teadlased. Lihased, mis põhinevad süsiniknanotorudest kiududel, kiirendavad 2000 korda raskemat laba kuni 590 pöördeni 1,2 sekundi jooksul ning pööravad selle liikumise ümber, kui muudetakse rakendatud pinge suunda. 250 millimeetri pikkuse […]
SuperB osakestekiirendi projekt algas
Eelmisel reedel alustati ametlikult Rooma ehitatava SuperB osakestekiirendi projekt, mille ehitustööd peaksid algama lähitulevikus. Kiirendi, mille ehitamiseks on kavandatud kuus aastat, ehitatakse Rooma Tor Vergata Ülikooli aladele ning nimetatakse teadlase Nicola Cabibbo järgi, kelle tööd nõrga vastasmõju kohta on tuntud kogu maailmas. Osakestekiirendi, mida kutsutakse B-tüüpi tehaseks, sest see hakkab endas kiirendama elektrone ja positrone(antiosakesi), […]
EFS täppisteaduste Sügiskool 2011
Eesti Füüsika Selts ja doktorikool “Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad” esitlevad: EFS täppisteaduste Sügiskool 2011 Aeg ja koht 28. – 30. oktoober 2011 Voore Külalistemajas Juhised kohale jõudmiseks: http://www.voorekylalistemaja.ee/ Kava Täieneb jooksvalt siin http://www.fyysika.ee/fyysika/nofy/ Osavõtjad Suvekool on mõeldud kõigile, kellel huvi täppsiteaduste vastu. Registreerumine Registreerumiseks täita vastav vorm siin http://www.fyysika.ee/fyysika/nofy/nofy_reg/ Registreerumine on avatud 23. oktoobrini või kuni kohti jätkub. […]
Marsi atmosfääris leidub üleküllastunud veeauru
Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi poolt kogutud andmete analüüsist selgus, et Marsi atmosfääris leidub üleküllastunud auru kujul olevat vett. See üllatav tulemus võimaldab teadlastel paremini mõista Marsi veeringlust ning selle atmosfääri arengut. Maal kipub veeaur enamasti kondenseeruma ehk vedelaks muutuma, kui temperatuur langeb alla kastepunkti. Öeldakse, et atmosfäär on küllastunud, sest see ei suuda sel temperatuuril […]
ESA: Veenusel on osoonikiht
Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoselaev Venus Express avastas Veenuse atmosfääri ülemisest osast osoonikihi. Selle omaduste võrdlemisel Maa ja Mardi osoonikihtidega saavad teadlased täpsustada andmeid elu otsingul teistel planeetidel. Venus Express tegi oma avastuse, kui jälgis tähti, mis asuvad täpselt planeedi äärel, paiste seega läbi selle atmosfääri. Kosmoselaeva SPICAV instrument analüüsis tähtedelt tulevat valgust, otsides atmosfäärile omaste gaaside […]
Uraani lükkas külili mitu kokkupõrget
Uraani kaldus telg muudab selle meie Päikesesüsteemi veidrikuks. Hetkel on üldkehtivaks teooriaks see, et Uraan kaldus külili ühe suure kokkupõrke tõttu, kuid planeetide tekke ja kokkupõrgete simulatsioonide abil leidsid teadlased, et see juhtus pigem mitme väiksema kokkupõrke tagajärjel. Antud uurimus lahendab ka hiljuti esile kerkinud probleemid seoses Uraani kuude ja nende orbiitidega. Uraan erineb teistest […]
Akende muutmine päikesepaneelideks
Firma 3M esitles selle nädala alguses uut spetsiaalset õhukest kilet, mille abil saab tavalised aknad päikesepaneelideks muuta. Toodet demonstreeriti nii lamedal kui ka kaardus klaaspinnal ning see peaks turgudele jõudma järgmisel aastal. Lisaks elektrienergia tootmisele päikesevalgusest töötab kile ka soojust blokeeriva kihina. Kile on valmistatud orgaanilisest fotogalvaanilisest materjalist ning sobitub kenasti klaasile, et toota elektrit […]
Fototõend: kolmekordsed vikerkaared on olemas
Vaid vähesed inimesed on väitnud, et nad on korraga taevas kolme vikerkaart näinud. Selle nähtuse, mida teaduskeeles tuntakse tertsiaarse vikerkaare nime all, kohta tehtud vaatlusandmed väidavad, et see on nii haruldane – 250 aasta jooksul on seda täheldatud vaid viiel korral – et senini on teadlased neid väiteid pidanud sama uskumatuteks kui härjapõlvlase kullapotti vikerkaare […]
Teadlased muutsid üksiku footoni suurust ja värvi
CNST ja ITL teadlasterühm muutis samaaegselt üksiku footoni värvi ja suurust. Teadusajakirjas Physical Review Letters ilmunud teadusartikkel esindab olulist sammu tuleviku kaugside vahendite arengus, kus privaatsuse tagavad kvantfüüsika seadused, kirjutab Physorg.com. Teadlased eraldasid spetsiaalselt valmistatud optilisest kiust sensori abil telekommunikatsiooni lainepikkusel oleva üksiku footoni kvanttäpist – aatomi pooljuhist analoogist, mis pandi üksikuid footoneid kiirgama. Seejärel kombineeriti iga […]
Esimene komeet ookeanisarnase veega
Uued tõendid kinnitavad teooriat, mille kohaselt suur osa Maa ookeanide veest, mis teadlaste arvates tekkisid umbes 8 miljonit aastat pärast planeedi enda teket, pärineb komeetidelt. Herscheli Kosmoseteleskoobi hiljutised mõõtmised näitavad, et komeet Hartley 2, mis pärineb kaugest Kuiperi vööst, sisaldab vett, millel on sama keemiline sisaldus kui Maa ookeanide veel. See Päikesesüsteemi kauge ala, mis […]
Tugevad sidemed haruldaste muldmetallide ja grafeeni vahel
Transistorid ja mäluseadmed muutuvad üha väiksemateks. Nanoskaalasse jõudmiseks tuleb aga teadlastel mõista, kuidas vaid mõned metalliaatomid käituvad, kui need pinnale sadestatakse. Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi Ames’is asuva laboratooriumi füüsikud uurivad nanoskaalas elektroonika jaoks potentsiaalikate materjalide – grafeeni ja erinevate metallide – omavahelist vastastikmõju. Nad avastasid, et haruldased muldmetallid düsproosium ja gadoliinium reageerivad grafeeniga tugevasti, plii seda […]
Uus tehnoloogia annab valgusele ,,amneesia”
Teadlased on aastaid proovinud suurendada päikeseelementide efektiivsust ning vähendada nende maksumust. Nüüd on neil aga uus idee: kinni püütud valguskiirtele võiks tekitada veidi ,,amneesiat.” Nanoteadlased Chris Giebink ja Gary Wiederrecht uurisid koostöös teiste teadlastega fluorestseeruvate plastikute kasutamist, tänu millele saaks vähendada päikesepaneelidelt saadava elektri maksumust. Konkreetsemalt võtsid nad vaatluse alla luminestseerivad valguskoondajad(luminescent solar concentrators ehk […]
Hiidtähe tolmukaared
Rahvusvaheline teadlastegrupp avastas hiidtäht CW Leo ümbrusest ligi kaksteist külma tolmukaart. Tähest kaugel asuvate tolmukaarte esmakordseks tabamiseks kasutasid teadlased Herscheli Kosmoseobservatooriumi pardal olevat tundlikku PACS seadet. Need tolmukerad saatis CW Leo teele oma elu erinevatel aegadel. Teadlaste andmetel paiskus neist praegu kõige hajusamalt nähtav tolmukera eemale umbes 16 000 aastat tagasi. Selle aja jooksul on […]
Füüsikud avastasid magnetotoroidilise efekti
Teadlased on juba aastaid teadnud magnetoelektrilisest efektist, milles elektriväli võib indutseerida ja kontrollida magnetvälja ning ka vastupidi. Selles efektis on elektriväli olnu alati homogeenne. Nüüd leidsid aga teadlased, et magnetvälja saab kontrollida ka spiraalse elektrivälja abil, luues uue efekti, mis nimetati magnetotoroidiliseks efektiks. ,,Homogeenne elektriväli on selline elektriväli, milles elektrivälja tugevus on igas punktis samasugune […]
Füüsikud püüdsid ühte kohta kokku rekordarvu neutroneid
Neutroneid on ulatuslikult uuritud juba alates nende avastamisest 1930ndatel. Kuigi selle tulemusena on leitud palju uut(tuumade lõhustumine jne), on füüsikud jätkuvalt masendunud oma püüetes neid lähemalt uurida, sest neil puudub elektrilaeng, ilma milleta neid paigal hoida ei saa. Prantsuse teadlastel õnnestus aga leida viis just selle tegemiseks. Oma teadusartiklis kirjeldavad nad meetodit, mille abil suur […]