Koduse laserprinteri värvipilt koosneb üksteisest ligikaudu 20 mikromeetri kaugusel asuvatest värvitäppidest. Harilikult on värviliste printerite resolutsioon 472 pikslit sentimeetri kohta. Singapuri Teaduskeskuse A*STAR töörühma prinditud pildi resolutsioon on aga ligikaudu 39000 pikslit sentimeetri kohta. Kaheksakümnekordne parendus on ühtlasi inimtaju piir. Säärase trükkimistehnoloogiaga saaks valmistada isikukindlaid dokumente ning suure mahutavusega optilisi andmekandjaid. Pildi toormaterjali, tööstusliku ränisubstraadi, […]
Ameerika mereväe uus laserrelv
Ameerika Ühendriikide merevägi avalikustas video, milles lastakse laevapealse laserrelvaga alla mehitamata luurelennuk. Uue relvatehnoloogia arendamine läks Briti ajalehe The Independent andmetel mereväele maksma 20 miljonit naela (ligikaudu 23.4 miljonit eurot). Relv paigaldatakse katsetamiseks 1970ndal aastal valminud transportlaevale USS Ponce. Video, mille alguses tuleb üle elada reklaam, asub siin: The Independent.
Kvantpõimitus rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal
Albert Einstein kirjeldas kvantpõimitust lausega “spukhafte fernwirkung,” ehk tontlik kaugmõju. Hiljaaegu sooritas Ludwig Maximilias Universität München-i töörühm esimese nimetatud nähtust kätkeva õhk-maa kvantside. Käiku on aga lastud suurejoonelisemad ideed. 9. aprillil ajakirjas German Physical Society New Journal of Physics publitseeritud uurimuses esitas saksa töörühm nägemuse kvantpõimituse efekti katsetamiseks kosmose ja Maa vahel. Katse eesmärk oleks […]
Tina-nanokristallidega rikastatud liitium-ioon aku mahutab kaks korda rohkem energiat
ETH (Eidgenössische Technische Hochschule) Zürich-i ning Šveitsi Riikliku Materjaliteaduskeskuse töörühm valmistas nanomaterjali, mis võimaldab liitiumpolümeer-akudesse senisest oluliselt rohkem energiat talletada. Elektriauto ostmise põhiküsimusi on, et kui kaugele ühe laenguga sõidab ja kas külmas mäest üles ka läheb? Külmas sõidab mäest üles küll, teatud kauguselegi, ent veel mitte bensiinimootoriga võrreldavalt. Paagi täitmine võtab aku laadimisest oluliselt […]
Mannekeen Petman keemiarelva ei karda
[vsw id=”tFrjrgBV8K0″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Transportrobotiga BigDog tunnustust kogunud Ameerika firma Boston Dynamics viljeleb teisigi projekte. Veebis avaldatud videos kõnnib katsemannekeen Petman. Hüdrauliliste ajamitega robot higistab, reguleerib kehatemperatuuri, kõnnib, teeb kükke ja aeroobikat. Lisaks on masinal küljes hulgi sensoreid, mis kromatograafilaadselt kehalähedast õhu- ja pinnakoostist mõõdavad. Videos on Petman-il seljas keemiarelvade vastu mõeldud kamuflaažülikond. […]
Toimus esimene maajaama ja lennuki vaheline kvantkrüptitud side
Kaasaja infovahetuse väiksemad osised paiknevad üha enam kosmoses. Et pahalased sidet pealt ei saaks kuulata, on vajalik informatsiooni kaitsta. Sestap sooritasid saksa teadlased esmakordse lennuki ja maajaama vahelise kvantkrüpteeritud side. Kvantkrüptograafiline side kätkeb informatsiooni vahetamist footonitega. Mikromaailma osakese liikumishulka ning asulkohta ei ole Heisenbergi määramatuseprintsiibi tõttu võimalik üheaegselt mõõta. Kord oli linnul tõrvatud katuse küljes […]
Luusid parandav bioklaas
Baskimaa Ülikooli teadlased Jose Ramon Sarasua ning Aitor Larrañaga arendasid implantaatmaterjale, mida saaks kasutada eeskätt luude paranemisprotsessi abistamiseks. Teadlaspaar uuris täpsemalt, milline on bioklaasilisandiga implantaatpolümeeride struktuurkoste teravamale temperatuurigradiendile. Töö tulemused avalikustati ajakirjas Polymer Degradation and Stability. Luud suudavad väiksematest vigastustest, näiteks mõradest, ise paraneda. Liigrängad luupurustused on aga isetaastumatud, nende parandamine vajab kirurgilist lähenemist. Ei […]
Uue põlvkonna osakestekiirendi idee
Telekommunikatsioonitehnoloogiast inspiratsiooni ammutanud rahvusvaheline füüsikute töörühm esitas ajakirjas Nature Photonics ilmunud artiklis uue põlvkonna osakestekiirendi idee. Rahvusvaheline Koherentne Võimendivõrk (International Coherent Amplification Network, CAN) koosneks laservalgust kandvate fiiberkaablikimpude massiividest. Uuest tehnoloogiast saaks kasu eelkõige arstid ning tuuma- ja osakestefüüsikud. Kaasaja paremad laserid suudavad tekitada femtosekundi (10-15 s) pikkusi kuni 1015 W energiaimpulsse, mis vastab hetkeliselt […]
Nanotraatidega kaetud päiksepaneel
Taani Niels Bohri Instituudi Nanoteaduse keskuse ning Šveitsi Lausanne’i Ecole Polytechnique Fédérale de Lausanne füüsikud näitasid, et üksik nanotraat võib päikesevalguse vihku kuni 15 korda tihedamaks fookustada. Üllatavate, teadusajakirjas Nature Photonics ilmunud tulemuste valguses on käiku lükatud uue põlvkonna päikesepaneeli arendamine. Kopenhaageni Ülikooli Niels Bohri Instituudi PhD Peter Krogstrup on viimastel aastatel oma töörühma tähelepanu […]
ESTCube-1 telemeetria
21. märtsil jagas ESTCube-1 meeskond Facebook-i vahendusel satelliidi Safemode telemeetriasignaali. Kui satelliit kord orbiidile saab, tekib võimalus sarnast signaali kuulata maapealsetes raadiojaamades. Päris tavalise raadioga kõrgsageduslikku sõnumit kuulata ei saa, ent korralikuma raadioamatöörjaamaga küll. Pildil on Tartu Tähe 4 füüsika õppehoone satelliitjaama antenn. Tudengisatelliidi missiooni põhiline raadiokeskus asub aga Tõravere Tartu Observatooriumis. Signaal algab kutsungiga […]
Tulevikupilt: kaaluga lõikelaud
Oleks igatahes põnev köögis peenele toiduretseptile paprikat lõigata, kui lõikelaud kogused kohe ise ära kaaluks. Tegemist on disainerite Jess Griffini ning Tim Termeeri ideega, mis veel materialiseeruda ei saa. Projekti algatajate sõnul peab vajalik tehnoloogia viie aasta jagu arenema. Plastist lõikelaua sees, punase ringiga tähistet piirkonnas, asub kaaluv sensorvõrk. Elektritoide tuleks päikesepaneelidelt. Allikas: Gizmodo.com
Kvantarvutite torujas tulevikustsenaarium
Münhceni Ülikooli füüsikud avastasid uue kvantinformatsiooni talletamise ning töötlemise viisi. Kvantmehaanilised arvutid on teoorias oma pooljuhtanaloogidest oluliselt võimsamad. Sestap töötab uue põlvkonna arvutustehnika kallal suur hulk maailma teadustöörühmi. Tänaseni on enamik kvantarvuti katseosiseid põhinenud elektriväljas lõksustatud laetud osakestel. Laengupõhise kvantarvuti miinuseks aga on tugev sõltuvus mürast. Ent põhjalik varjestus on kohmakas. Osutub, et otspunktidest kinnitatud […]
Möödus EFS XLIII Eesti füüsikapäev
21. märtsi hommikul kell üheksa väljus Tartus Vanemuise alumisest parklast buss Eesti Füüsika Seltsi (EFS) liikmete, füüsikaõpetajate, tudengite ja füüsikahuvilistega. Külma kevadpäeva eest masinas varju leidnud seltskond asus teele Tõravere observatooriumi. Kell kümme algasid XLIII Eesti füüsikapäevad ja XXXV füüsikaõpetajate päevad. Toimekale päevale lükkasid hoo sisse EFS töörühmade esindajad, nende hulgas ka fyysika.ee uudisteportaali toimetus […]
Molübdeenist ja grafeenist välkmälu
Šveitsi Lausanne’i Tenoloogiainstituudi (Swiss Federal Institute of Technology in Lausanne) teadlased valmistasid välkmälu prototüübi, millesse kombineeriti nii molübdeniid (molübdeen disulfaat MoS2) kui grafeen. Esialgne katsemälu on väike, painduv, hea tööjõudluse ning madala energiatarbega. Molübdeniid on looduses küllaldaselt leiduv mineraal. Varem on sellest tehtud eelkõige transistore. Välkmälu valmimine on seega selge samm põhjalikemate rakenduste suunas. Nii […]
Esimene grafeenkõlar seljatab konkurentsi
Insenerid esitlesid 13. märtsil inimkonna esimest elektrostaatilist grafeenkõlarit, mille heliomadused on vähemalt sama head kui parematel poemüügi kõrvaklappidel. Enamus valjuhääldeid tekitavad heli diafragmapõhimõttel. Heli elektrisignaal juhitakse membraani elektroodidele, mis põhjustab membraani võnkumise ning seega helilaineid. „Inimese kuulmisläve 20 Hz – 20kHz sagedusvahemiku ideaalne kõlar on pideva helirõhuprofiiliga. Iga sagedusega elektrisisendile peab vastama pideva amplituudjaotusega väljund,“ […]
Habemus papam: tossu keemia
[vsw id=”zf0gCterxVo” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] 13. märtsil kuulutati Vatikani Püha Peetruse väljakul:“Habemus papam!“ Uueks, 266ndaks paavstiks valiti Argentina kardinal Jorge Mario Bergoglio. Paavsti valituks osutumisest andis märku Sikstuse kabeli katuse korstnast kerkiv valge toss. Ülalolevas videos seletavad püha tossu ilmalikke saladusi Nothingami Ülikooli keemikud. Vatikani ametliku retsepti võtmekomponentideks on polütsükliline antratseen ning männivaik. Bergoglio […]
Füüsikud tekitasid magnetkeskkonna solitoni
Teadlastel õnnestus valmistada 35 aastat tagasi ette kuulutatud magnetiline soliton. Soliton on jääva kuju ja liikumishulgaga lainepakett, mida kasutatakse näiteks info edastamisel ning spinn-elektroonika arendustöös. Nähtust kirjeldas esmakordselt 1834. aastal John Scott Russell, kes jälgis solitoni liikumist Šotimaal Union nimelises veekanalis (kanalis liikuva solitoni näide siin). Tilk-solitone (droplet soliton) ei ole varem magnetilises keskkonnas suudetud […]
Uutmoodi nanolaser, mis töötab toasoojalt
Nanolaserite toiteks on enamasti kasutatud välist valgusallikat. Valgusajamiga nanolaserid on küll toasoojalt käitatavad, ent elektrilise jõuallika puudumine teeb nende praktiliste rakendamise tülikaks. Näiteks pole lisalaseri paigaldamine elektroonikaseadme alamsüsteemi otstarbekas: võtab ruumi ja teeb asja keeruliseks. Ajakirjandus on ärgitanud kahtluse, et pikka aega kehtinud Moore’i seadusele võib saabuda lõpp, et transistoride piirkiirus on nende väiksuse ja […]
Astronoomid sooritasid erakordse tähesüsteemi kaugseire
Uus tehnoloogia võimaldas astronoomidel sooritada haruldaste eksoplaneetide kaugseire. Projekt 1640 raames kasutatud riist- ja tarkvaraga salvestasid teadlased Maast 128 valgusaasta kaugusel oleva tähesüsteemi planeetide keemilised spektrid. Planeetide kirjeldus avaldatakse teadusajakirjas The Astrophysical Journal. „Öeldakse, et pilt kõneleb tuhat sõna. Julgen väita, et spektripilt räägib tuhandeid kordi rohkem,“ ütles Ameerika Looduloosmuuseumi (American Museum of Natural History) […]
Jälgiti ammuennustatud aatomkollapsi
Ameerika Energeetikaministeeriumi Berkeley nimelise laboratooriumi ning California Berkeley Ülikooli teadlased valmistasid grafeeni pinnale kriitilise laenguga tuuma, millel jälgiti 70 aastat tagasi kvantmehaanika seadustega ennustatud aatomkollalpsi (atomic collapse). Katsega tõestati, et kollaps toimub väga suurte aatomtuumade läheduses. „Aatomkollaps on üks grafeeni uurivate teadlaste ning aatomi-ja tuumafüüsikute pühasid kraale,“ piltlikustas Ameerika Energeetikaministeeriumi teadlane Michael Crommie. „Meie töö […]
Valmistati uutmoodi valgusdioodid
Karlsruhe Tehnoloogiainstituudi (KarlsruherInstitut für Technologie, KIT) ja Toronto Ülikooli teadlased valmistasid hea valgussaagisega, raskemetallivabad ning laia värvispektriga nanokristall-valgusdioodid. Keemikutest, materjaliteadlastest ja optoelektroonika ekspertidest koosnev töörühm avaldas tehtut kajastava artikli teadusajakirjas Nano Letters. Varem arvati, et fotogalvaaniliste seadmete ja mikroelektroonika tööstust trooniv räni valgusdioodide valmistamiseks ei sobi. Räni-nanokristallide füüsika on aga lubavam: KIT professoritel Uli Lemmeril […]
Ameerikla teadlased tekitasid kõrgemasse atmosfäärikihti plasmapilve
Ameerika Merevägede Laboratooriumi ning Alaska HAARP (Active Auroral Research program) teadustöötajad tekitasid edukalt Maa kõrgemas atmosfäärikihis suure tihedusega plasmapilve. „Oleme plasmapilvi loonud varemgi, ent need on kestnud kõige rohkem kümme minutit. Nüüdne katse päädis tunniajase HAARP tehnikapargi signaalidega alal hoitud plasmapilvega. Pilv kadus alles pärast HAARP signaali väljalülitamist,“ kirjeldas sündmust töörühma liige Ph.D. Paul Bernhardt. […]
Käesoleva aasta lõpus tuleb turule läbipaistva ekraaniga puutetundlik mobiiltelefon
[vsw id=”cu5mEsOxZ8M” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Taiwani firma Polytron Technologies avalikustas sel kuul läbipaistva orgaanilise valgusdiood-ekraaniga (OLED screen) tulefikutelefoni. Esialgu suudab see kuvada vaid teksti ning pilte, ent täisfunktsionaalset mobiiltelefoni on oodata juba sel aastal. Telefoni ekraan on puutetundlik nii esi- kui tagaküljel. Mikrofon ja kõlar on peidetud. Nähtavad mälukaardid ja lülitusskeemid peidetakse ilmselt […]
Löökkraatrid kui elu allikad
Lääne-Austraalia Ülikooli (University of Western Australia) teadlaste hüpoteesi kohaselt mängisid Maa elutekkes ning evolutsioonis olulist rolli ka suhteliselt väikesed meteoriidi löökkraatrid. Ülikooli geoloogi Martin Schmeideri sõnul näitas nende uurimustöö, et varastest meteoriigilöökidest põhjustatud soojuse hajumiseks kulus tuhandeid aastaid. Jahtuv löökkraatri keskkond oli mikroobse elu alalhoidmiseks ideaalne. Dr. Schmieder ning kaasautor Dr. Fred Jourdan on ülehelikiirusel […]
Valmistati uus igatmoodi väntsutatav liitium-ioon patarei
Northwestern Ülikooli teadlase Yonggang Huang ning Illinoi Ülikooli teadlase John A. Rogersi koostööna valmis läbipaistev liitium-ioon patarei, mida saab defektivabalt igati väntsutada. Lähikümnendite nutielektroonika turule on igatahes oodata uut ja põnevat. Muljutava patarei tehnoloogia ei vaja enam juhtmeühendust, mistõttu saaks seda kasutada pea kõikjal, muuhulgas ka inimkehas. Siirikelektroonika jäädvustaks ajulaineid ja südame aktiivsust kehapiirkondades, kuhu jäigad […]
Kuullaagrite mehaanika uued nüansid
Nuno Araujo juhitud ETH Zürichi füüsikute töörühm arendas mehaanilistes süsteemides hõõrdumist vähendavate veerelaagrite parendmiseks uue meetodi. Arvutisimulatsioonist selgus, et mehaanilisest häiritusest taastub kõige paremini laager, mille iga üksiku veereva osa läbimõõt ja mass on proportsionaalsed. Töörühma kirjutatud matemaatiline mudel uuris kaht tasandis paiknevat ketaslaagrit, mille vahele oli pikitud väiksemaid veerekettaid. Libisemise vältimiseks omistati igale puutuvale […]
Teadlased näitasid määramatuseprintsiibi kehtivust makrotasandil
Colorado Ülikooli füüsikutel õnnestus näidata kvantmehaanika ühe aluspostulaadi, Heisenbergi määramatuseprintsiibi, kehtivust ka makrotasandil. Teadusjakirjas Nature avaldatud artiklis kirjeldas töörühm footonitega kiiritatud väikese trummi asukoha ja impulsi üheaegse mõõtmise võimatust. Saksa füüsik Heisenberg väitis aastal 1927, et objekti asukohta ning liikumishulka on võimatu samaaegselt mõõta. Ta tõi näite: elektroni oleks mikroskoobiga vaatlemiseks eelnevalt vaja valgustada. Valgusvihu […]
Valmistati vanaadiumoksiidist transistor
Transistor on ajaloo lõikes võrdeliselt hästi lülitanud nii arvutusskeeme kui inimkonna tehnoloogilist arengut. Need tillukesed seadmed töötavad elektrivälja toimel: ühtpidi polaarsusega elektriväljas transistor juhib voolu, teistpidi suunatud elektriväljas aga tõkestab seda. Teadlased on üritanud kümneid aastaid samu tööpõhimõtteid saavutada siirdemetall-oksiidides (transition-metal oxides), ent lülitamisefekt on saavutatud vaid oksiidi pindmistes aatomkihtides. Hiljuti avastas Masaki Nakano juhitav […]
Uued avastused multiferroidide füüsikas
Multiferroidide klassi haruldasi materjale iseloomustab üheaegne elektriline ja magnetiline korrastatus. BiFeO3 on üks enamlevinud toatemperatuurseid multiferroide, mille füüsikalisi omadusi saab valgusega muuta. Selle materjali elektri- ja magnetomaduste optilise koste mõistmine tähendaks uut peatükki tulevikutehnoloogia kirjutamata raamatus. Fotoergastatud BiFeO3 struktuurimuutuste füüsika oli hiljaaegugi mõistatuseks. Nähtuse uurimiseks puudusid sobilikud vahendid ja meetodid. Argonne Advanced Photon Source (APS), […]
Uued andmed Venemaale sadanud meteoori suuruse kohta
Teadlased andsid ülemaailmse sensorite võrgustiku andmete põhjal Venemaa kohal atmosfääris lõhustunud meteoori suurusele ja kineetilisele energiale uue hinnangu. Esialgselt arvati, et enne atmosfääri sisenemist oli meteoori läbimõõt ligikaudu 15 meetrit. Uueks hinnanguks on aga 17 meetrit. Meteoori mass oli enne atmosfääris lõhustumist varemarvatud 7000 tonni asemel 10000 tonni. Võrdluseks on suurima maapinnalt avastatud raudmeteoriidi Hoba […]
Kogemusi välismaalt: ETH Zürich
Johannes Heinsoo omandas füüsika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis. Nüüd õpib ta Šveitsis ETH Zürich-is (Eidgenössische Technische Hochschule Zürich) magistrantuuris. ETH Zürich on üks maailma parimaid reaaliaülikoole, mille vilistlaste nimekirja kuulub teiste hulgas Albert Einstein. Sellest, et kellade, maailma võimsaima elementaarosakestekiirendiga, heade juustude ning tippülikooliga Šveits asub tegelikult lähemal kui arvata võiks, Johannes räägibki. Õpid ETH Zürich-i riiklikus […]
Sel kolmapäeval (13.02.13) FÜS seminar: Professor Mikhail G. Brik
Sel kolmapäeval annab Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsi korraldatava seminariseeria raames loengu professor Mikhail G. Brik. Õhtu teema on: “Looking Deep Into the Properties of Matter While Traveling Around the Globe, Or How Computational Materials Science Can Shape the World.” Ürituse lühikirjeldus FÜS kodulehelt:”Professor Mikhail G. Brik on eriline nähtus Eesti teadusmaastikul. Musta mere tagant Krasnodarist pärit […]
Baariumfloriidi mõjust veele: pseudojää
Planeet Maal on vesi küllaldane nähtus: seda leidub õhus, Emajões, puidus, organismides ja kivideski. Vesi on hea soojusjuht, samas aga halb elektrijuht. Suure dielektrilise konstandi tõttu on vesi väga hea lahusti. Koolilapselegi on teada, et kui õues külmetab, siis on teed libedad. Lawrence Berkeley Rahvusvahelise laboratooriumi ja SLAC (Stanford Linear Accelerator Center) koostöös avastati aga […]
Oxfordi Ülikooli töörühm: vaskplaadile kasvab grafeen defektivabalt
Oxfordi Ülikooli teadlased tulid esile uue defektivaba grafeeni kasvatamise meetodiga, mis võimaldab valmistada suuri tööstusele huvi pakkuvaid grafeenlehti. Grafeenhelbed ehk domeenid kasvavad üldjuhul juhusliku orientatsiooniga. Kokkukasvanud domeenide vahele jäävad praod, mis pärsivad elektronide mobiilsust. Oxfordi töörühm lahendas probleemi tuntud keemilise aurufaas-sadestamise meetodi kohandamisega. Osutub, et kui kasutada kasvualusena vaskplaati, on võimalik domeenide orientatsiooni juhtida. Artikkel avaldatakse […]
Korea teadlased valmistasid magnettransistori
Lõuna Korea ülikoolide teadlaste ühistöörühm valmistas magnetilise loogikalülituse. Prototüüpseadet kirjeldanud artikkel avaldati hiljuti mainekas teadusajakirjas Nature. Kaasaegsete arvutite tuumades põksuvad väsimatult transistorid, mis vahetavad muutuvas elektriväljas tööolekut ja sooritavad tehteid. Transistorid on alates 1947ndast aastast võimaldanud arendada külluslikul hulgal arvutusseadmeid, millel on, paraku, ka omad puudused. Mida enam loogikalülitusi ühes vooluahelas on, seda rohkem elektrit […]
Apple esitas patendiavalduse jalanõude kulumist hindavale sensorile
Suurfirma Nike-i jooksusensor, kandja küljest teisaldatav seade, mis võis saata biomeetriaandmeid iOS operatsioonisüsteemiga telefonidele, oli Apple-i seni lähim kokkupuude nutijalatsiga. Ent firma hiljutise patendiavalduses sisaldus ootamatu nägemus saapa kulumissensorist. Portaali Engadget arvates on idee suunatud pigem sportlastele. Sensoril on kaks võimalikku paigutust: eritellimusel valmistatud jalatsi voodris või kannas. Patendiavalduses on lisaks mainitud ühikuta aktiivsusnumbrit. Seadeldis, […]
Sooritati uut tüüpi, ent esialgu ebapraktiline kvanttehe
2011. aasta alguses esitasid MIT (Massacusetts Institute of Technology) teoreetilise arvutiteaduse teadlased idee optikakatsest, mis rakendaks tavaarvutitel võimatu tehte tegemiseks kvantmehaanika seadusi. Artiklit arvustanud Londoni Imperial College-i teadlaste sõnul võiks katse olla kvantarvutite tehnoloogias oluline samm edasi. Eksperimendi idee järgi tuleb genereerida üksikud footonid ja suunata need sünkroniseeritult optilisse süsteemi nii, et valgusosakesed jõuaksid ühel ajal fotodetektoriteni. […]
Teadlased valmistasid miniatuurse tõmburkiire
Kaasaja varasemas teadusloos on viidatud, et valguse negatiivse rõhu põhimõttel on võimalik valmistada ulmefilmidest tuntuks saanud tõmburkiirt. Tšehhi Teadusinstrumentide Instituudi (Czech Republics Institute of Scientific Instruments) ja Šoti St. Andrewsi Ülikool teadlased näitasid, et tegemist ei ole pelgalt teooriaga: teadusasutuste koostöös loodi optiline väli, mis pööras positiivse valguse rõhu negatiivseks ning tõmbas esemeid valgusallika poole. […]
Täna valiti FÜS-ile uus juhatus
Täna valiti Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsile (FÜS) uus juhatus. Esimeheks valiti kolmanda aasta füüsikatudeng Roland Matt ja laekuriks esmakursuslane Anna-Helena Saarso. Lisaks kuuluvad juhatusse teise aasta tudengid Madis Ollikainen ja Mihkel Põldemaa. Enne valimisi andis seltsi kordaminekutest aru vana juhatus. Esimese juhtkoosseisu algatusel loodi näiteks mentorite programm, säilitati füüsikatudengite ühisruum Tartu Tähe 4. füüsika õõppehoone neljandal […]
ESTCube on valmis
21. jaanuaril toimus Tallinna teletorni teise korruse konverentsisaalis tudengisatelliidi ESTCube-1 ärasaatmise pressikonverents. Valmis satelliit on nüüdseks teel Prantsuse Guajaana poole, kust algab käesoleva aasta aprillis teekond kosmosesse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uusima raketi Vega pardal. Teletornis olid kohal Eesti suuremate tele- ja raadiojaamade esindajad, sponsorid, tudengid ja sõbrad. Kaameraid ja mikrofone oli saalis kokku ilmselt rohkem […]
Michigani Ülikooli teadlased valmistasid erakordselt hüdrofoobse pinnakatte
[vsw id=”ICw5k1tDZSk” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Ameerika Michigani Ülikooli töörühm valmistas hüdrofoobse materjali, mis ei märgu sisuliselt ühegi vedelikuga. Videos näidatakse, et töödeldud pinnale ei jää muuhulgas happe, õli, kohvi, vee ega sojakastme plekke. Pigem vastupidi: vedelikud suisa põrkuvad pinnalt. Erakordne veehülgavus saavutati polümeerse pinnastruktuuri täpse kujundamisega. Pinnakattel on palju rakendusvaldkondi, alates paadikeredest lõpetades määrdumisvabade […]
Ülikiire fotodetektor võib päädida kiiremate fiiberoptiliste sidesüsteemidega
Valgust elektrilisteks signaalideks muundavad fotodioodid ja fotodetektorid on fiiberoptiliste lairibavõrkude võtmekomponendid. Nende ränikiipidesse istutamise keerukus on aga kiirete võrguseadmete valmistamist pidurdanud. A*STAR Mikroelektroonika Instutuudi teadlased valmistasid räni- ja germaaniumkiledest ülikiire fotodetektori, mis võib nimetatud probleemi lahendada. Uut detektorit saab kiibisse kasvatada lihtsa kiletehnoloogia abil. „Protsess on muude elektroonikakomponentide tootmisega ühilduv,“ kommenteeris töörühma liige Ning Duan. […]
Püstitati CIGS päiksepaneelide efektiivsuse maailmarekord
Šveitsi Föderaallaboratooriumi (Swiss Federal Laboratories) Materjaliteaduse ja Tehnoloogiakeskuse Empa teadlased valmistasid elastse polümeersubstraat-päiksepaneeli, millel on rekordiline 20,4 % päikeseenergia muundamise efektiivsus. Uued painduvad fotorakud põhinevad CIGS (vask-indium-gallium diseleniid, keemilise valemiga CuInxGa(1-x)Se2) pooljuhtmaterjalil, mis on päikesepaneelide valmistamisel varemgi tunnustust pälvinud. Suurte, odavate ja efektiivsete päikesepaneelide valmistamine on teadusmaailma eesmärk olnud aastakümneid. Anyodhya N. Tiwari juhitav Empa […]
Grafeeni abil parem dopingukontroll
Machesteri Ülikooli teadlased leidsid grafeenile järjekordse rakenduse. Ülikooli töörühm näitas, et grafeeni toel on võimalik seninägematu täpsusega inimese vereproovist uimasteid või toksiine tuvastada. Suure tõenäosusega on üheks leiutise parktiliseks väljundiks lennujaamade turvakontrollide parendamine. Koostöös Aix Marseille Ülikooliga valmistati seade, mis tuvastab sihtaineid üksiku molekuli täpsusega. Keelatud ainete avastamine kestab vaid loetud minutid. Plasmoonikal (teadus elektronide […]
Einsteini rist
Einsteini rist on gravitatsiooniläätsest tingitud tähistaeva miraaž. Risti tippudeks on neli kujutist ühest kvasarist. Hele taevakeha ise asub Maast kaheksa miljardi valgusaasta kaugusel, läätseefekti põhjustava galaktikani jõuab valgus aga 400 miljoni aastaga. Maale paistab galaktika 0,87×0,34 kaareminuti suurusena, samas kui risti läbimõõt on 1,6×1,6 kaaresekundit. Rist asub Pegasuse tähtkujus. Foto tegi Hubble’i kosmoseteleskoop.
Avastati seni suurim Universumi kvasargrupp
Rahvusvaheline UCL (University of Lancashire) astronoomide töörühm avastas seni suurmia teadaoleva Universumi struktuuri. Suure kvasargrupi (LQG Large Quasar Group) läbimiseks valguse kiirusel läheks aega neli miljardit aastat. Töörühm avaldas tulemused teadusajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. Kvasarid on Universumi heledaimad objektid. Päiksesüsteemini jõuab kvasarite kauge kiirgus suure punanihkega, mis näitab, et tegemist on […]
Mis on foonon?
Rakendusteadlaste jaoks on võimsamate protsessorite arendamisel üha olulisemaks probleemiks dissipatsioonsoojuse eemaldamine. Selleks aga on vaja teada, kuidas soojus läbi kristallstruktuuriga materjalide, näiteks räni, liigub. Soojus levib, nagu ka heli, aatomite või molekulide vibratsiooni abil. Heli levib madalatel sagedustel, soojus aga kõrgematel. Olenemata sagedusest on kvantmehaanika seaduste kohaselt määratud vähim võimalik võnkumiste energia. Suurem soojusenergia hulk […]
Uus nanoosakestel põhinev meetod võimaldab kuumust fookustada
MIT (Massacusetts Institute of Technology) teadlane avastas soojuse juhtimise viisi, mis sarnaneb paljuski elektromagnetlainete mõjutamisele läätsede ja peeglitega. Tahkisesisese temperatuuri kasvu põhjustavad aatomite võnkumised. Tekkiv soojusenergia kandub sarnaselt helienergia levikuga osakeselt osakesele. Mikroosakeste võnkeid saab vaadelda foononite voona. Foonon on virtuaalne osake, mis sarnaneb valgusfootonile. MIT eksperimentides kasutatud fookustav materjal on tehtud nanostruktuuriga pooljuhtsulami kristallist […]
Krimpsus sõrmenahk parandab haaret
[vsw id=”http://youtu.be/KG5HGQ3RvrE” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Briti teadlased Tom Smulders, Kyriacos Kareklas ja Daniel Nettle kinnitasid katseliselt hüpoteesi, mille kohaselt parandab vees krimpsu tõmmanud sõrmenahk märgade esemete kästilemisel haaret. Omapärasele avastusele ei osata veel evolutsioonilist põhjendust anda. Lisaks sõrmedele tekib krimpus nahk ka jalataldadel, mis võiks viidata, et füsioloogiline rekatsioon parandas kunagi märgades oludes inimahvlaste […]
Linnutees võib olla miljardeid eksoplaneete
Möödunud esmaspäeval (07.01.13) teatasid astronoomid California Long Beach-i American Astronomical Society konverentsil, et Linnuee galaktikas võib olla kümneid miljardeid eksoplaneete. Paljud neist tiirlevad ümber päiksesarnaste tähtede. Varasemad teadustööd viitasid, et tahkeid mineraalsisaldusega planeete võib olla rohkem Päiksest väiksemate tähtede ümber. Päike paikneb Hertzsprung-Russelli diagrammil, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus, keskosas (loe siit). 2009. […]
Film sellest, milline on planeet Maa kaugemalt vaadates
Seitsmendal detsembril möödus 40 aastat hetkest, mil Apollo kosmosekapsli meeskonna liige tegi 70 millimeetrisele filmile 80 millimeetrise objektiiviga Hasselblati kaameraga pildi päiksevalguses kümblevast Maast. Üks ajaloo enimlevitatud pilte andis inimkonnale esimest korda võimaluse näha koduplaneeti väljastpoolt – otsekui oaas hõljumas keset kosmose tühjust. Tol hetkel elas koduplaneedil 3,5 miljardit inimest. Kosmonaudid panid fotole nimeks Sinine […]
Lennufirma Boeing arendab hübriidmootoritega lennukit SUGAR Volt
Suurfirma Boeing arendab lennukit, mis võib olla oluliseks teeviidaks aviatsioonitehnoloogia kujunemisele. Viis aastat tagasi tõstatus lennukite tipptehnoloogiate konverentsil lennufirmade horisondile esmakordselt idee hübriid-reisilennukitest. Boeing-i esindajad haarasid mõttel sarvist ning esitasid enda töörühmadele väljakutse: mõelda välja elektri- ja turbiinmootoriga töötav vähese saasteväljundiga hübriidlennuk. Suurfirma lennukiprojekti Volt eestvedaja on viimased viis aastat olnud SUGAR (Subsonic Ultra Green […]
NEXT ioonmootor püsitas uue kestvusrekordi
NASA (National Aeronautics and Space Administration) uue põlvkonna ioonmootor Evolution Xenon Thruster NEXT püsitas uue töökestvusrekordi. NASA Glenn-i Electric Propulsion Laboratory teaduskeskuses paiknev masin töötas ühtejärge 43000 tundi, mis on ioonmootorite kategooria absoluutrekord. Seitsmekilovatise võimsusega reaktiivmootori tulevikuks on Ameerika kosmoseagentuuri süvakosmose sondide kiirendamine. Keemilise kütusega raketid samaks ülesandeks praktiliste kaalutluste tõttu ei sobi. Ioonmootorid on […]
Töörühm kasutas kvanttäppide valmistamiseks vihmausse
Londoni King’s College’i teadlased kasutasid eksperimendis materjaligeneraatoritena vihmausse. Selleks söödeti pinnakobestajatele vajalike metallidega rikastatud mulda. Katsetes uuriti usside ekskrementi ning seedekulglat. Teadustöö avaldati teadusajakirjas Nature Nanotechnology. Kvanttäpid on nanosuurusjärgu pooljuhtmaterjalid, mille füüsikalisi parameetreid määrab nende kuju. Kvanttäpid kiirgavad ja neelavad valgust omapärasel viisil, sarnaselt teatud molekulaarsetele fluorestseeruvatele süsteemidele. Seni on kvanttäppe kasutatud LED-ide (Light Emitting […]
IC 2233 – Hubble-i foto ülilamedast spiraalgalaktikast
NASA/ESA (National Aeronatics and Space Agency NASA, European Space Agency ESA) kosmoseteleskoop Hubble tegi pildi ühest lamedamast seniavastatud spiraalgalaktikast nimega IC 2233. Spiraalgalaktikatel, näiteks ka Linnuteel, on tavaliselt kolm visuaalselt eristatavat komponenti. Esiteks enamikku hähtavat galaktilist ainet hoidev ning galaktikale kuju andev ketas. Teiseks ebakorrapärane ning hõre ketast ümbritsev halo ja lõppeks galaktika tuum, mille […]
NASA ravib LED-idega kosmonautide unetust
Unetus ei ole naljaasi. Magamatus võib alandada töövõimet, pärssida mälutegevust ja põhjustada haigusi. Seetõttu võetakse planeet Maa ümber orbiteeriva 113 miljardit eurot maksva kosmosejaama pardal und tõsiselt. Vastusena kosmonautide insomniaepideemiale valmistub Ameerika kosmoseagentuur NASA (National Aeronautics and Space Administration) ISS (International Space Station) suurjaamas sisetöödeks. Eesmärgiks on olemasolev valgustus vahetada spetsiaalsete LED valgustite vastu. ISS […]
Stanfordi Ülikooli teadlased valmistasid kleebitava päikesepaneeli
Harjumuspäraselt valmistatakse õhukesed kile-päikesepaneelid jäikadele klaasalustele, mis on rakenduslikus mõttes piirav asjaolu. Painduvad paneelid on küll olemas, ent nende valmistamine vajab erilisi materjale ja tehnikaid. Stanfordi Ülikooli teadlased valmistasid aga õhukese painduva päikesepaneeli odavalt ja lihtsatest materjalidest. Elastseid paneele saab kanda pea igale aluspinnale, sealhulgas kleepsudele. Töö esimeses etapis kanti tööstuslikule kõvale ränisubstraadile 300 nanomeetri […]
Uut tüüpi katalüsaatorid
Ameerika Duke-i Ülikooli Teadlaste töörühm avastas molekulaarse kangiefekti: osad atomaarsete sidemete tüübid võivad mõjuda molekulreaktsioonidele kuni tuhandekordse kiirendinda. Nimetatud molekulaarsete jõuõlgade abil saab juhtida aatomite vahelist keemilist ja mehaanilist reaktiivsust, mis tähendab ühtlasi uute ja põnevate materjalide modelleerimise algust. „Tahame valmistada parema mehaanilise pingetaluvusega materjale. Selle tarbeks arendame molekulaarreaktsioone, mida on võimalik välise jõu abil […]
Hõbeda aatomid pärsivad Bi4O4S3 ülijuhtivust
Hiina teadlased näitasid, et vismutipõhise kihtmaterjali dopeerimine hõbedaga mõjub baasmaterjali ülijuhtivusele pigem pärssivalt. Veel sel aastal avastatud ülijuhtiva materjaliklassi uurimine on arengujärgus. Esimesed sammud lisandaatomitega rikastatud vismut-oksüsulfiidi (Bi4O4S3) uurimises astuti Hiina Hefei linnas baseeruvaTeaduste Akadeemia teadlaste poolt. Nende kirjutatud artikkel publitseeritakse teadusajakirjas European Physical Journal B. Töörühm avastas, et uuritava kihtmaterjali ülijuhtivus on pigem materjali seesmine […]
Kvantspinnvedelik avaldas uut tüüpi magnetismi
Enamus teaduse arengust toimub suuremate suunamuutusteta. Teadmiste alustalasid kõigutavaid avastusi ei tule ette kuigi sageli, ent vahel siiski. Massachusettsi Tehnikaülikooli (Massachusetts Institute of Technology, MIT) töörühm seisab suure avastuse lävepakul: Ülikooli töörühm demonstreeris uut tüüpi magnetismi. Nad näitasid, et sünteetiliselt kasvatatud herbertsmitiidi (herbertsmithite, ZnCu3OH6Cl2) kristall (pildil) käitub kvantspinnvedelikuna (quantum spin liquid). Kvantspinnvedelik on materjal, mille […]
EFS ja FÜS tähistasid jõule varakult
Eile (20.12.12) südaöö paiku saabus Eesti Füüsika Seltsi (EFS) ja selle alamharu Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsi (FÜS) korraldatud jõulupeopaiga saali jõuluvana, kes andis teada, et hoolimata järjekordse maailmalõpu saabumise määramatusest on füüsikute jõulupeo toimumine kristallselge ja füüsika tulevik Eestis helge. Kohal viibis muuhulgas ka Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vastne direktor professor Jaak Kikas, kes lunastas jõuluvana kohvrikesest […]
National Geographicu 2012. aasta parimad kosmosepildid
Ajakirja National Geographicu toimetus valis välja 2012. aasta parimad kosmosepildid. Antud jäädvustusel on ESO (European Southern Observaotry) VISTA teleksoobi komposiit-infrapunapilt Kruvijoon tolmupilvest (Helix Nebula). Elektromagnetspektri optilises piirkonnas ei ole nelja valgusaasta laiuse plahvatanud tähe vaikmängu jälgida võimalik, sest seda varjab galaktiline gaas ja tolm. Rohkem pilte leiad siit.
Raketi- ja meteoriiditabamused on granulaartasandil keerulisemad kui varem arvati
Kiire kaameraga filmitud mürsutabamuste videoanalüüs on teadlastele andnud uue pilgu, kuidas toimub meteoriidi või mürsu kineetilise energia ülekanne pinnaseosakestele. Osutub, et lööktabamuse energiaülekanne toimub järkjärguliselt, mitte pidevalt. Duke-i Ülikooli füüsik Rober Behringer kirjeldas eksperimenti järgmiselt:“Oli üllatav avastada, kuivõrd ebaühtlane oli mürsu kineetilise energia muundumine ülekandumisel märklauda.“ Avastust kirjeldav teadustöö avaldati 7. detsembri teadusajakirjas Physical Review […]
Hõbedast nanokuupidega saab valmistada suurepärase kiirgusneelduri
Duke ülikooli teadlased arendasid mikroskoopilisi hõbedast metallkuupe kätkeva meetodi, mis võib päädida hinnasõbralikemate, efektiivsemate ning suurema pindalaga metamaterjalist päikesepaneelide ja neeldursensorite valmistamisega. Metamaterjalid on inimvalmistatud tahkised, mille füüsikalistele omadustele ei leidu looduses paarilisi. Nende abil on võimalik seninägematutel viisidel juhtida elektromagnetlainete, näiteks valguse levikut. Elektromagnetlainete optilise spektriosa laineid mõjutavate metamaterjalide valmistamine on aga tehnoloogiline väljakutse. […]
Kahekordse neutronite arvuga hapniku tuum osutus stabiilseks
Aatomi tuum ei lagune tänu haprale tasakalule prootoneid ning neutroneid koos hoidva tuumajõu ja neid lahku ajava elektrilise jõu vahel. Nukleonide arvu mõju lahti mõtestamine tuuma stabiilsusele on oluline, sest vaid selle teadmistega võib ennustada tuumaprotsesside kulgu, näiteks mõnd radioaktiivset lagunemist. RIKEN teadlased näitasid koostöös välismaa töörühmadega, et raske hapniku tuum, milles on 16 kerasse […]
Sel kolmapäeval (05.12.12) annab Tartus füüsika õppehoones seminari Marco Kirm
Sel kolmapäeval (05.12.12) annab Tartus füüsika õppehoones aadressil Tähe 4. algusega kell 18.15 seminariloengu teadusprorektor ja endine Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor Marco Kirm. Kirm lõpetas cum laude Tartu Ülikooli füüsika osakonna 1991. aastal laser-optika erialal. Ta on muuhulgas KBFI (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut) teadusnõukogu liige, Tartu Observatooriumi teadusnõukogu liige ja Tartu Ülikooli nõukogu […]
NGC 1277 musta augu proportsioonipilt
Hiljaaegu avastati arvatavasti seni suurim must auk, mis moodustab oma kodugalaktika massist 14%. Ebaproportsionaalselt suure massiga must auk võib kõigutada galaktikate evolutsiooni teooria alustalasid. Loe artiklit siit. Pildil on näha, kui suur on valguse kiiruse ja ajaga mõõdetud musta augu läbimõõt võrreldes planeediga Maa. Allikas: I fucking Love Science
Vastavastatud suurim must auk võib kõigutada galaktikate evolutsiooni teooria alustalasid
Remco van den Boschi juhitav Max Plancki Astronoomiainstituudi (Max Planck Institute for Astronomy) töögrupp avastas vaatlusandmetest musta augu, mille ebaproportsionaalne suurus võib kõigutada galatikate evolutsiooni mudelite alustalasid. Avastatud kosmiline keha on 17 miljardit korda raskem kui Päike. Nii suur mass on oluliselt suurem, kui mudelid ennustada lubavad. Avastus on seda põrutavam, et musta auku ümbritsev […]
Šveitsi teadlaste lihtsa katse abil jälgiti esmakordselt gaasi üleminekut ülivoolavasse olekusse
Šveitsi Kvantelektroonika Instituudi (Institute for Quantum Electronics) teadlastel õnnestus valmistada aparaat, mis võimaldab vaadelda Fermi gaasi üleminekut ülivoolavasse olekusse. Teadusrühma artikkel avaldati hiljuti mainekas ajakirjas Nature. Ülivedelikud on erilised, sest voolavad minimaalse sisehõõrdega. Ülivoolavuse nähtust on teatud ligi 75 aastat, ent atomaarse gaasi üleminekut ülivoolavasse olekusse ei ole enne Šveitsi teadlaste tööd suudetud jälgida. Töörühma […]
Füüsik esitas idee kvantvahu tuvastamiseks
Jeruusalemma Ülikooli tunnustatud füüsik Jacob D. Bekenstein (Hebrew University of Jerusalem), esitas Cornelli Ülikooli arXiv-serverisse laetud artiklis idee lihtsast eksperimendist, millega saaks tõestada siiani teooria lävepaku taga seisva kvantvahu olemasolu. Keerukate osakestekiirendite asemel pakub artikkel katsevahenditeks footondetektorit, klaasplokki ja laserit. Kvantvaht on hüpotees Universumi mikroehitusest, mis kirjeldab muuhulgas väga väikeste aegruumi piirkondade kvantfluktuatsioone. Termini esitas […]
Teadlased leiutasid meetodi kvant-krüptovõtmete vahetamiseks avatud infovõrgus
Jaapani suurfirma Toshiba ja Inglismaa Cambridge’i Ülikooli teadlased leiutasid uue tehnika kvant-krüptovõtmete vahetamiseks avalikus jagatud (shared) andmesidekaabils. Teadusajakirjas Physics Review X avaldatud töö tarbeks valmistati muuhulgas spetsiaalsed ülitundlikud footondetektorid. Kvant-krüptovõtmete vahendamine ei ole seni olnud praktiline informatsioonikadude tõttu. Kogu andmesummast kvantvõtit moodustavaid footoneid püüda on tülikas toiming. Üheks lahenduseks on eraldiseisva kaabli kasutamine, ent selle […]
Füüsika Instituudi direktoriks valiti professor Jaak Kikas
Pika debateerimise ja proovimise järel otsustas Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi (FI) teadusnõukogu Instituudi uueks direktoriks valida korrastamata süsteemide professori Jaak Kikase. Kikasega koos kandideeris kohale Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma. Uus direktor asub FI kodulehe andmetel ametisse 1. jaanuaril pärast otsuse kinnitamist TÜ rektori Volli Kalmu poolt. Fyysika.ee portaal soovib uuele direktorile ametiks jõudu! […]
BiTeI – paramagneetik, ent samas ka diamagneetik
Dipoolmagneti ning selle lähedale asetatud alumiiniumist kera vahel eksisteerib nõrk tõmbejõud. Hõbedast kera seevastu tõukuks magnetist. Nende nähtuste taga seisab kaks füüsikateooriat, paramagnetism ja diamagnetism. Üllatavalt saab materjal BiTeI, mis koosneb vismuti, telluuri ning joodi aatomitest, sõltuvalt katsetingimustest olla kas paramagneetik või diamagneetik. Ameerika Wako RIKEN Instituudi teadlaste Naoto Nagaosa ning Yoshinori Tokura tehtud avastus […]
Hetked enne Robotexi
Täna öösel on viimane võimalus 2012. aasta robotivõistluse Robotex profesionaalide kategoorias võistlustulle astuvate robotitel tööd teha. Enamasti tähendab ajanappus ning unepuudus Murphy seaduste jõustumise soodustamist, ent vahel siiski õnnestub robotile pilt ette saada ja digitaalmõistus pähe panna. Jaanus Kalde, Tartu Ülikooli robotiklubi esindaja, jagas Fyysika.ee protaalile Tallinna Tehnikaülikooli Spordihoonest lahkesti meeleolupilte. Võistlus algab homme kell […]
3D prinditud metamaterjalist lääts fokuseerib raadiolaineid
Metamaterjalide füüsikalised omadused on sageli mitteintuitiivsed. Need hoolikalt modelleeritud sisestruktuuriga materjalid muudavad elektromagnetkiirguse levikusuunda viisil, mis on harilike loodusest leitavate materjalide puhul võimatu. Metamaterjalidest on võimalik valmistada valgusvarjesteid ja superläätsesid, mis saavad valgust fokuseerida selle lainepikkusest väiksematele nanoobjektidele. Nüüd valmistasid MIT (Massachusetts Institute of Technology) teadlased kerge kolmemõõtmelise metamaterjalläätse, mis suudab väga hästi raadiolaineid fokuseerida. […]
Täna toimus Tartu Ülikooli Robotiklubis Robotexi eelvõistlus
2012. aasta Robotexi võistlusülesandeks on taaskord robotjalgpall. Seoses tiheda ülikoolide vahelise konkurentsiga toimus võistlejate pingeritta seadmiseks Tartu Ülikooli Robotiklubis eelvõistlus. Paremad saavad edasi minna Tallinna lõppvõistlusele, mis toimub 25. novembril. Robotiklubi eelvõistluse võitis meeskond „Team Spirit“, kes osales jalgpallilahingus ka eelmisel aastal. „Team Spiriti“ koosseisu kuuluvad Priit Kallas, Reiko Randoja, Taavi Põri ja Mark Laane. […]
Eile toimus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide ametlik debatt
Eile, 19.11.12, toimus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide debatt. Direktor valitakse käesoleva kuu 23ndal kuupäeval kell 16:00. Debatis astusid sõnatulle kolm direktorikandidaati, korrastamata süteemide füüsika professor Jaak Kikas, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg. Kandidaatidele anti debati alguses viis minutit avateeside lausumiseks ja siis veel viis […]
Fujifilmi 1 TB optiline andmekandja
Jaapani rahvsuvaheline suurfirma Fujifilm andis teada, et arendab uut suure mahutavusega optilist andmesalvestusmeediumit. Kõik enamlevinud ketasandmekandjad on optilised, sealhulgas CD, DVD ja Blu-Ray kettad. Kõikide nimetatud tehnoloogiate puhul salvestatakse andmeid ühes kihis. Fujifilmi teadustöörühma leiutatud tehnoloogia võibaldab aga kettale andmeid salvestada mitmes kihis. Andmed söövitatakse toorikusse footonpaar-absorbeerumisel vabanenud soojuse (loe täpsemalt siit) abil. Nimetatud mittelineaarset […]
Inimsilma ehitus insipreeris uue läätsetehnoloogia arengut
Teadlaste töörühm valmistas kunstläätse, mis sarnaneb optiliste omaduste poolest paljuski inimsilmale. Loodusest inspireeritud tuhandetest polümeer-nanokiledest pressitud lääts võimaldab tulevikus valmistada praegusest paremaid implantaatläätsesid, paremaid laiatarbeoptika-seadmeid ning maa- ja õhuvaatlussüsteeme. Uue tehnoloogia märksõnaks on GRIN ehk Gradient Refractive Index Optics. GRIN tehnoloogia lääts murrab valgust mitmes eri polümeeri kihis. Tavalises homogeensest materjalist läätses, mida leidub näiteks […]
Esitati soojusel töötava laseri idee
Mikroelektroonikas põhjustab soojuslik kadu sageli probleeme, mida tehnikud hulga tööga lahendama peavad. Juba üksiku biti lülitusprotsessis eksisteerib teoreetiline minimaalne soojuslik dissipatsioon. Austria füüsikud mõtlesid seevastu välja laseri, mis suudab töötada dissipatsioonisoojuse toimel. Laservalguse avastamisest saadik on koherentne kiirgus vallutanud inimese igapäevaelu mikropoole, alates tarbijaelektroonikast lõpetades telekommunikatsiooniseadmete ja meditsiinitehnoloogiaga. Ent mitte kõiki võimalikke laserite spektreid ei […]
Liblikatiibade ja riisitaime lehtede huvitavad omadused
Ameerika Ohio osariigi Ülikooli teadlased avastasid liblikatiibadel ja riisilehtedel uusi huvitavaid omadusi, mis aitavad edendada tuleviku pinnakatete tehnoloogiat. Näiteks eemaldus kindlates katsetingimustes liblikatiiba matkivalt pinnalt 85% sellele kantud tolmust, siledalt pinnalt eemaldus seevastu samast tolmukogusest 70%. Töörühm kirjutas teadusajakirjas Soft Matter avaldatud artiklis, et uued avastatud pinnamustrid parandavad vedeliku voolamist ning aitavad hoida pinnad puhtana. […]
Inauguratsioonileongu andis astrofüüsika professor Peeter Tenjes.
Tartu Ülikooli aulas andis neljapäeval (08.11.12) inauguratsiooniloengu astrofüüsika professor Peeter Tenjes. Professor Tenjes omandas kõrghariduse Tartu Ülikoolis, kus kaitses 1993. aastal ka astronoomia alase doktorikraadi. Täiendavalt omandas professor Tenjes haridust Napoli ja Göttingeni observatooriumis. Töö Tartu Ülikoolis algas astrofüüsiku jaoks assistendikohaga üldfüüsika kateedris, misjärel asus õppetagasiside põhjal üks tudengite lemmiklektoreid töötama Tartu Observatooriumi teaduri- ja […]
Uus tehnoloogia: kristalliline soojuspump
Carnegie Instituudi teadlased avastasid uudse kristallilise soojuspumba. Mudel võimaldab soojust pumbata ka nano-suurusjärgu objektidelt. Seetõttu oleks võimalik soojuspumpa kasutada uuemates arvutikiipides, mille puudulikud jahutussüsteemid on protsessorite võimuse arengutee üheks põhiliseks tõkkeks. Teadustöö avaldati mainekas ajakirjas Physical Review Letters. Teadustöö viidi läbi Carnegie Geofüüsika Laboratooriumi teaduri Ronald Coheni ja Chichago Ülikooli tudengi Maimon Rose’i poolt. Töörühm […]
Uus fluoresentsspektroskoopia meetod
Fluoresentsmikroskoopia abil on võimalik uurida fluoresentsmarkeritega markeeritud strukuutre, näiteks rakke. Varasema tehnoloogia põhjal on nüüd Illinoisi Ülikoolis teadlaste Gabriel Popescu ja Ru Wangi eestvõtmisel arendatud parema ruumilise ning ajalise resolutsiooniga meetod. Uute vahenditega suudeti uurida rakutranspordi kriitilisi mehhanisme ja dünaamikat senisest laiema ruumilise ning ajalise lahutusega. Esmakordselt kirjeldati difusiivse ning suunatud raku ainevahetuse olemust (diffusive […]
Toimus Täppisteaduste Sügiskool
26. – 28. oktoobril toimus Jõgevamaal Voorel järjekorras üheksas Eesti Füüsika Seltsi ja doktorikooli “Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad” Täppisteaduste Sügiskool 2012. Üle Eesti füüsikahuvilisi kokku toonud ürituse eesmärgiks oli sel korral auditooriumile pakkuda võimalikult laia spektriga loenguid. Hea tava kohaselt toimus samal ajal ning samas kohas, ent maja teisel korrusel tudengisatelliidi ESTCube rahvusvaheline töörühmade kokkutulek. […]
Teadlased valmistasid esimese tervenisti süsinikupõhise päikesepaneeli
Stanfordi Ülikooli teadlased esitlesid esimest tervenisti süsinikust valmistatud päikesepaneeli. Tegemist on paljulubava alternatiivlahendusega tänapäeva kallitele fotogalvaanilistele seadmetele. Teadustöö tulemused avaldati 31. oktoobri teadusajakirja ACS Nano veebiväljaandes. „Süsinikul on odavate, ent kõrge efektiivsusega tehniliste lahenduste potentsiaali. Meie teada on tegemist esimese töötava süsinikupõhise päikesepaneeliga. Artiklis avaldatud materjal tugineb meie laboris varem tehtud tööle.“ kommenteeris uut tehnoloogiat üks […]
Marsil sooritati esimene pinnase röntgenanalüüs
Esimesed NASA marsikulguri Curiosity analüüsid näitavad, et punaplaneedi pinna mineraalne koostis on sarnane Hawaii vulkaanilist päritolu basalthuumusele. Curiosity võttis Gale löökkraatri Rocknest nimelise luite pinnaseproovi 19. oktoobril. Kulgur kasutas proovi haaramiseks robotkätt. Proovimaterjali töötles CheMin (Chemistry and Mineralogy) pardainstrument. Teraline pinnaseproov filtreeriti enne analüüsi sõelaga juuspeeneks tolmuks. CheMin instrument mõõdab proovilt röntgenkiirte difraktsioonhajumist, mis võimaldab […]
Külmuvatele veetilkadele moodustuvad teravad jäätipud
Teadlaste tehtud fotodelt selgub, et külmale alusplaadile paigutatud veetilgad jäätuvad teravatipulistesse koonusstruktuuridesse, mille otsa kasvavad õhuniiskuse toimel kristallid. Fotosid uurinud Hollandi Twente Ülikooli töörühma kasutatud alusplaat jahutati -20 0C temperatuurini. Seejärel jäädvustati veetilkade külmumisest tingitud kujumuutus. Töö avaldati AIP (American Institute of Physics) teadusajakirjas Physics of Fluids. Ligikaudu 4 millimeetrise läbimõõduga tilgad jäätusid katse tingimustes […]
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Jaak Kikas
Käesoleva oktoobri lõpus valitakse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohusetäitja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata süteemide füüsika professor Jaak Kikas, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg. EFS (Eesti Füüsika Selts) Füüsikaüliõpilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis […]
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Väino Sammelselg
Käesoleva oktoobri lõpus valitakse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohusetäitja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata süteemide füüsika professor Jaak Kikas, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg. EFS (Eesti Füüsika Selts) Füüsikaüliõpilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis […]
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Mart Noorma
Käesoleva oktoobri lõpus valitakse Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohusetäitja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata süteemide füüsika professor Jaak Kikas, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) õppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg. EFS (Eesti Füüsika Selts) Füüsikaüliõpilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis […]
Neljapäeval inaugureeriti kõrge energia füüsika professor Martti Raidal
Möödunud neljapäeval (18.10.12) andis Tartu Ülikooli aulas akadeemilise inauguratsiooniloengu värske kõrge energia füüsika professor Martti Raidal. Professor Raidal lõpetas Tartu Ülikooli füüsikuna 1992. aastal. Teoreetilise füüsika doktorikraadi omandas ta Helsingi Ülikoolis. Edasi täiendas osakestefüüsik end Valencia Ülikoolis, Hamburgi Ülikooli DESY (Deutsches Elektronen-Synchrotron) projekti juures, California Riverside-i Ülikoolis ning CERN-is (European Organization for Nuclear Research). Inauguratsiooniloengu […]
Felix Baumgartner sooritas 38 km kõrguselt langevarjuhüppe
Täna sooritas austerlane Felix Baumgartner enam kui 38 kilomeetri kõrguselt stratosfääri alumisest kihist rekordilise langevarjuhüppe. Elukutseline helikopteripiloot ning ekstreemsportlane pälvis hüppe raames kõrgeima õhupallilennu, kõrgeima langevarjuhüppe ning kiireima vabalangemise rekordi. Pildil on infrapunakaamera jäädvustus langevarjuga laskuvast Baumgartnerist. Langemise maksimumkiirus oli kiirem kui heli, 1342 km/h. maksimaalkiirusel sooritatud vabalangemist. Suur kiirus oli võimalik tänu väga madalale õhutakistusele, […]
Füüsika Nobeli laureaadi kommentaar kvantarvutuse tulevikule
Käesoleva aasta Füüsika Nobeli preemia silmapaistva teadustöö eest kvantfüüsika vallas said Ameerika ning Prantsusmaa füüsikud David Wineland ja Serge Haroche. Uudis kuulutati välja sel teisipäeval. Intervjuus AFP-le (American Free Press) ütles Wineland, et harjumuspärased piiratud võimsusega arvutid püsivad veel mõnda aega, ent taanduvad lõppeks ülikiirete revolutsiooniliste tehnoloogiate ees. Teadlased, kes on juhuslikult mõlemad 68 aasta […]
Valmistati süsinik-nanotorudest Fresneli läätsed
Esimene Fresneli lääts paigaldati 1823. aastal Prantsusmaa vanimasse Cordouani majakasse. Valgustähise kiir paistis 32 km kaugusele. Sellest ajast saadik on kasutatud Fresneli läätse valgusfoorides, autotuledes, suurendusklaasides, fotokaamerates ja teisteski majakates ning optilistes süsteemides. Võrreldes harjumuspärase kumerläätsega on Fesneli lääts vähemmassiivsem, õhem, lamedam ning püüab rohkem kaldvalgust. Peegeldused Fresneli läätse tumedatelt piirkondadelt (loe läätse ehituse kohta […]
Austria langevarjur soortiab vabalangemise stratosfäärist
Ligi kahekümne kahe tunni pärast üritab ajaloo kõrgeimat vabalangemist Austria langevarjur Felix Baumgartner. Plaanitud hüppe kõrguseks on 37 km, millele vastab atmosfääri jaotuses stratosfääri alumine kiht. Kosmose piiriks loetakse kõrgusi vahemikus 80-120 km (loe siit). Ametlike lisarekorditena on plaanis langemisel ületada helikiirus, sooritada pikim vabalangemine ning kõrgeim mehitatud õhupallilend. 43. aastase Baugmartner hüppab spetsiaalselt valmistatud […]
Uus klaasmälu säilitab andmeid sadu miljoneid aastaid
Hitatchi kuulutas välja lähiaastatel turustatava klaasmälutehnoloogia, mis võimaldab andmeid säilitada sadu miljoneid aastaid. Informatsioon söövitatakse kristalli kolmes kihis, seejuures suurema ruumtihedusega kui näiteks CD plaadil. Andmeid on võimalik taasesitada optilise mikroskoobiga, mis tähendab, et tulevikupõlvkonnad saaksid mälukristallilt informatsiooni lugeda ilma, et vajaksid selleks keerukaid seadmeid. Tehnoloogia võib labori esindajate sõnul turule tulla lähema kolme aasta […]
Täna pandi paika tulevase Tartu Ülikooli füüsikahoone nurgakivi
Täna pandi 2008. aastal Tartu Ülikooli juurdeehituste kavva võetud füüsikahoonele nurgakivi. Hoone ehitustööd Tartu Maarjamõisa platsil algasid OÜ Astlanda Ehitus juhatusel käesoleva aasta juunikuus. Nurgakivi sisse istutati tulevastele põlvedele avastada muuhulgas mälupulk. Üritus toimus päikselise ilma saatel. Vaiksematel hetkedel aitas tuju hoida Tartu Ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Kõrge kollase kraana ees asuval ehitusplatsil olid juba eristatavad […]
113. järjenumbriga elemendi otsingud lõppesid edukalt
Uued RIKEN Nishika Kiirendi Teaduskeskuse (RIKEN Nishina Center for Accelerator-based Science) katseandmed kinnitavad otsitud 113nda elemendi olemasolu. RIKEN Raadioisotoopkiire Projekti (Radioisitope Beam Project) eksperimendi käigus tuvastati kuus järjestikust varem põhjalikult uuritud nukleiidide alfalagunemist, mis tegi võimalikuks uue elemendi ühese määramise. Jaapani teadusajakirjas Journal of Physical Society avaldatud rabavad tulemused annavad tõenäoliselt uue elemendi nimestamisõigused Jaapanile. […]
Ameerika teadlased töötasid välja vedeliklahustuva elektroonika
Vees lahustuva elektroonikaga nutitelefone või tahvelarvuteid valmista ei ole mõtet, ent näiteks keskkonnasensorite ning bioühilduvate implantaatide valmistamiseks sobib see igati. Lahustuvate elektroonikaskeemide välja töötamine läs korda Ameerika Illinoisi Ülikooli teadlastel. „Tavaliselt on bioseadme tööperiood ühekordne, väldates näiteks haava paranemise või katkise luu kokku kasvamise aja. Sageli esinevad sellistel puhkudel aga immuunreaktsioonid. Üks viis pikaajaliste ühildumisprobleemide […]