Kuldnokaparvede ruumilise liikumise analüüs heidab valgust lindude kollektiivsele käitumisele kui ka komplekssete süsteemide käitumisele üldisemalt. Igal talveõhtul lendavad kuldnokad ümbruskonnast Rooma oma pesapaikadesse ja annavad enne puhkust ligi pooletunnise õhuetenduse. Andrea Cavagna Itaalia Rahvuslikust Kondensainefüüsika Instituudist (National Institute for the Physics of Condensed Matter, INFM) kirjeldab seda kui tõeliselt fantastilist vaatemängu. Kui kuldnokaparve rünnatakse, jaguneb […]

Enamiku keemiliste elementide kohta pole teada, mitu neutronit nende tuumas maksimaalselt olla võib. Kahe neutronirikka tuuma avastamine ja teiste jaoks ülempiiri leidmine on samm selle küsimuse lahenduse poole. Tähtedes luuakse kogu aeg uusi aatomituumasid, kuid need mis meie maist maailma kujundavad moodustavad vaid osa suuremast hulgast, kus on ka selliseid mis pärast tekkimist mõne neutroni […]

Erirelatiivsusteooria annab reeglid ruumi- ja ajavahemike teisendamiseks vaadatuna suurel kiirusel liikuvast taustsüsteemist. Kuid kuidas teiseneb temperatuur? Mida näitab gaasi suhtes peaaegu valguse kiirusel liikuva vaatleja termomeeter (loomulikult ei vaadelda siin hõõrdumise efekte) ja mida paigalseisja oma? Küsimusele vastamiseks tuleb esmalt kokku leppida temperatuuri definitsioon. James Clerk Maxwell avaldas 1866 aastal tulemuse, mille kohaselt alluvad gaasiosakeste […]

Hiina ja USA koostöös rajatav detektor aitab selgitada neutriinode ülemineku mehhanismi Neutriinod on ühed raskemini registreeritavad elementaarosakesed, sellele vaatamata on viimase kümne aastaga kindlaks tehtud, et kolme eri liiki, elektron-, müü- ja tauneutriinod, võivad oma elu jooksul üksteiseks muunduda. Viimane teadmine kinnitab nende massi olemasolu. Hiinasse rajatava detektoritekompleksi tööks saab ainukese seni puudulikult uuritud ülemineku […]

Jeff Steinhauer ja kolleegid Iisraeli Tehnoloogiainstituudist registreerisid esmakordselt  Josephsoni efektina interpreteeritava massi alalisvoolu rubiidiumiaatomite korral. Kvantmehaanika seadused lubavad osakestel tunneleeruda läbi klassikalises käsitluses ületamatute tõkete. Juhul, kui elektronid läbivad kahte ülijuhtivat keskkonda eraldavat õhukest isolaatorit, kannab nähtus Josephsoni efekti nime, vastavat voolu nimetatakse Josephsoni vooluks, kusjuures viimase suund ostsilleerub, kui siire on alalispingestatud, alalisvool kulgeb […]

Šveitsi ja Hiina füüsikud on välja töötanud meetodi kiraalsete molekulide eraldamiseks. Kui Stern-Gerlachi katses kasutatakse magnetvälja sorteerimaks aatomeid nende spinnoleku järgi, siis kiraalsete molekulide jaoks etendab seda rolli laserivalgus. Kiraalseteks nimetatakse keemiliselt koostiselt identseid kuid aatomite paigutuselt teineteise peegelpilti kujutavaid molekule, seda illustreerib näide vasak- ja parempoolse keermega kruvidest. Niisugustel ainetel on suur tähtsus meditsiinis, […]

Astronoomid jõudsid järeldusele, et Eriidanuse tähtkujus paikneva külma ala põhjuseks on  tühimik universumis, mille läbimõõt on peaaegu miljard valgusaastat. Minnesota Ülikooli teadlased avastasid, et selles tühimikus ei leidu tavalist ega ka tumedat ainet. Avastatud tühimik on kõikidest seni leitutest palju suurem. Astronoomiaprofessor Lawrence Rudnick ütleb, et nad pole isegi ennustanud nii suure tühimiku olemasolu. Rudnick […]

Kas vaakumis leiduvad osakese-antiosakese paarid võivad hakata soovimatult mõjutama LHC tööd? Kaasaegne füüsika on näidanud, et ideaalne vaakum sarnaneb pigem pulbitsevale virtuaalsete osakeste merele kui kujutelmale rahulikust tühjusest. Kiirendieksperimentides võivad vaakumis alati leiduvad osakese-antiosakese paarid neelata osa algse kiire energiast. Mõnel juhul ongi see katse eesmärgiks, vahel aga tüütuks häirivaks faktoriks. CERNis käivitatava Suure Hadronite […]

Prantsuse füüsikutel õnnestus vaadelda, kuidas peeglitega kaetud karp “otsustab”, kui palju footoneid temas sisaldub. Eksperimendis kasutatakse aatomeid, et määrata kindlaks footonite arv ilma neid hävitamata. See võimaldab paremini mõista mõõtmise müsteeriumi kvantmehaanikas. Kvantmehaanika väidab, et maailm on oma olemuselt juhuslik: isoleeritud süsteem on kõigi võimalike olekute hägune superpositsioon. Kui seda süsteemi aga mõõtma hakata, “hangub” […]

Mikroprotsessorite kasvava võimsuse tõttu muutub arvutite jahutamine järjest suuremaks probleemiks. USA teadlased on avastanud, et kiibi jahutamist saab muuta 2.5 korda tõhusamaks, kui suunata sellele ioniseeritud õhu voog. Enamikku teisaldatavaid arvuteid jahutatakse vantilaatoriga, mis puhub õhku selle kuumadele osadele. Kuna aga õhk otse protsessori pinnal kipub paigale jääma, on selle meetodi efektiivsusel piirid. Indiana Purdue […]

USA füüsik Ralph Alpher, kelle teedrajavad arvutused viisid Suure Paugu kontseptsiooni tekkeni, suri 86 aasta vanuselt. Koostöös George Gamowi ja Ralph Hermaniga tegi Alpher 1940. aastate lõpul esimesena katse arvutada elementide sisaldust universumi varajases arengustaadiumis ning samuti ennustas Suurest Paugust jäänud kiirguse temperatuuri. Kuigi see taustkiirgus avastati 1964. aastal, jäid Alpheri saavutused suuresti tunnustuseta. Ralph […]

Viie miljardi aasta pärast lõppeb Päikesel otsa vesinik ning Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks. Selle käigus suurenevad meie kodutähe mõõtmed tuhandeid kordi ning üpriski kindlasti neelab paisuv hiid enda alla oma lähimad kaaslased Merkuuri ja Veenuse. Maa saatuse kohta pole veel täit selgust, kuid nüüd andis Napoli observatooriumi teadlase, Roberto Silvotti, juhitud rahvusvaheline uurimisrühm Maale uut […]

India kosmoseagentuur sooritas järgmise eduka sammu oma kosmoseprogrammis, saates 3. septembril orbiidile uue sateliidi, seekord juba kodumaise kanderaketiga. Orbiidile saadeti INSAT-4CR tüüpi sidesatelliit. Tegu oli  GSLV-F04 start, allikas ISRO  kolmanda INSAT-4 tüüpi satelliidiga, millest eelmiste orbiidile saatmine on ebaõnnestunud. Saavutuse teeb ainulaadseks GSLV-F04 (Geosünkroonne satelliitide teelesaatmise masin), mis on esimene edukalt startinud India kanderakett. Selle stardiga […]

Võib tunduda, et läbipaistmatu matejal ei võimalda valguse ülekannet. Hoolikalt ettevalmistatud laserkiire abil on aga Hollandi füüsikutel õnnestunud hajumist kasutades fokusseerida valgus ühte punkti. See meetod võimaldab saada pilte bioloogilistest objektidest, mis on peidetud läbipaistmatu kihi alla. Twente Ülikooli teadlased Allard Mosk ja Ivo Vellekoop, teatavad, et neil pole mitte ainult õnnestunud lahendada läbipaistmatu keskkonna […]

Hollandi ja Jaapani teadlased on esimesed, kellel on õnnestunud muuta magneetilise mälubiti olekut, tulistades seda väga lühikese kestusega valgusimpulsiga. Erinevalt praegustest magnet-optilistest süsteemidest ei nõua uus tehnoloogia välist magnetvälja, mistõttu biti väärtust on võimalik muuta 50 000 korda kiiremini kui seni. Enamasti salvestatakse infot magneetilistele kõvaketastele, kus biti väärtustele vastavad väikeste kettapiirkondada magnetmomentide suunad "alla" […]

John Iliopoulos (Ecole Normale Supérieure, Pariis) ja Luciano Maiani (Maiani of the Università degli Studi di Roma) teenisid välja selle aasta Diraci medali ning selle juurde kuuluva 5000 dollarilise preemia oma töö eest kvargiga charm. See töö oli äärmiselt oluline väljaarendamaks standardmudelit, kaasaegset elementaarosakeste teooriat. Diraci medal antakse välja iga aasta 8. augustil Itaalias – […]

Laupäeval, 4. augustil kell 5:26 kohaliku aja järgi startis Cape Canaverali baasist Floridas kanderakett Delta II. Missiooni eesmärgiks on maanduda järgmise aasta 25. mail Marsil ja uurida Punase Planeedi põhjpoolsete piirkondade pinnast. Kuigi start oli edukas, muretsavad projektis osalevad teadlased eesotsas Barry Goldsteiniga siiski rohkem tulevase maandumise pärast. Kui kõik õnnestub, peaks Phoenixist saama esimene missioon, […]

Tume energia – müstiline nähtus, mida peetakse universumi kiireneva paisumise põhjuseks, võib olla kahekse "kiigemehanismi" läbi vastastikmõjus oleva välja tulemus. Nii arvavad vähemalt mõned Soome ja Taani füüsikud, kelle väitel on need väljad seotud ühe väga kerge osakese läbi. Tumeda energia peamiseks võistlejaks on kosmoloogiline konstant, mille põhjal saab väita, et kvantfluktuatsioonid vaakumis võivad luua […]

Uus meetod valkude struktuuri uurimiseks võib tuua selgust mitmete raskete haiguste olemusse. USA füüsikud on leiutanud mikroskoobi, mille abil saab määrata valkude energeetilisi olekuid kokku- ja lahtivolditud struktuuri vahel. Valgud, elu ehituskivid koosnevad pikkadest ahelatest, mis on moodustunud aminohapetest ja volditud kolmemõõtmelisse struktuuri. Aatomjõu mikroskoobis (AFM) kinnitatakse valgu üks ots substraadile ja teine ots mikroskoobi […]

Kahe pinna vahel eksisteeriva Casimiri jõu suunda on võimalik "ideaalse" läätse abil  muuta vastupidiseks. Sellisel läätsel peab olema aga veel üks eripära: tema materjali murdumisnäitaja peab olema negatiivne. Selline tehnoloogia võimaldaks vältida hõõrdumist mikroskoopilistes mehanismides. Sellisele järeldusele on jõudnud Suurbritannia füüsikud Leonhardt ja Thomas Philbin St. Andrewsi ülikoolist. Kummalise tõmbumise kahe juhtivast materjalist plaadi vahel […]

Norra füüsikud on loonud huvitavaid labürintjaid mustreid, lastes kuivada seagul, mis on valmistatud veest, glütseroolist ja väikestest klaashelmestest. Sarnaseid katseid on simuleeritud ka arvutil, kust selgub, et mustrid tekivad ilmselt siis, kui segusse tungivad õhukanalid, mis lükkavad helmed laiali. Sellised labürindilaadsed mustrid tekivad spontaanselt paljudes süsteemides, näiteks magneetilistes vedelikes ja keemiliste reaktsioonide käigus. Füüsikud arvavad, […]

Heidelbergi Ülikooli füüsik Pablo Verdes uuris seoseid temperatuuritõusu ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vahel. Kasutades statistilisi meetodeid, mitte kliimamudeleid näitas ta nende vahel tugevat seost, mis annab alust arvata, et globaalset soojenemist põhjustab siiski inimkond, kuigi paljud uurijad on teistel seisukohtadel. Seni on enamik tõendeid inimõjudest kliima muutumisele hangitud atmosfäärimududelitest. Need mudelid põhinevad aine voolamist kirjeldavatel võrranditel, […]

Massachusettsi Ülikooli teadlased on koostöös Hollandi ja Tšiili kolleegidega välja töötanud uue meetodi väga õhukeste kilede mehaaniliste omaduste määramiseks. Meetod on küllalt täpne, kuid palju lihtsam senistest röntgenkiirte peegeldumist kasutatavatest. Katsete käigus uuriti kilesid läbimõõduga 31 kuni 233 nm. Kile pandi veepinnale ujuma ning selle keskele tilgutati veepiisk raadiusega alla 1mm. Kapilaarjõud tilga ja kile vahel […]

Saksamaa teadlaste poolt välja arendatud tehnoloogia abil on peagi võimalik sissehingatavaid ravimeid kopsudesse juhtida magnetvälja kasutades. Töörühm kasutas arvutsimulatsioone ja katseid hiirtel, näitamaks, et magneetiliste nanoosakestega segatud ravimeid on võimalik kopsudesse toimetada  kuni kaheksa korda efektiivsemalt kui tavalisi. Paljude haiguste, nagu astma ja kopsuvähk raviks tuleb ravimeid sisse hingata. Selleks peavad patsiendid kasutama inhalaatorit, mis […]

Vaakumi saavutamise tehnoloogia saab ilmselt otsustavaks mitmete suurte projektide puhul nagu näiteks Suur Hadronite Kollaider (LHC), Rahvusvaheline Eksperimentaalne Temotuureaktor(ITER). Vaakumiteadlaste jaoks on peamine küsimus: kuidas saavutada sobiv vaakumkeskkond mõistliku hinna eest. Erinevate projektide puhul on meetodid selle saavutamiseks erinevad. Kõik nad aga eeldavad teadlastelt projekti vajaduste mõistmist ja aparatuuri ehitusest tingitud vaakumsüsteemide eripära tundmist. Raskeks teevad selle […]

Hiina on SKP poolest maailma neljas riik, viimase kümnendi majanduskasv on  olnud 9% aastas. Kõrgtehnoloogia ettevõtete kiire areng on teinud temast paljulubava turu eriti just vaakumseadmeid pakkuvate firmade jaoks. Ometi pole hiinlastega äri teha sugugi lihtne. Vaakumtehnoloogiat pakkuvate firmade jaoks on peamiseks turuks pooljuhte, päikesepatareisid, meditsiinitooteid ja optikaseadmeid valmistavad ettevõtted, samuti metallurgiatööstus. Enamik varustusest tarnitakse USA, Euroopa ja Jaapani […]

USA füüsikud on välja mõelnud viisi, kuidas vahetada ülikülma rubiidiumi aatomipaaride spinnseisundeid. Aatomeid hoitakse paigal laserkiirtest loodud optilise võre abil. Oskus vahetada edasi-tagasi üksikuid spinnolekuid on oluline samm edasi kvanarvutite arendamisel. Kui tavalises arvutis kasutatakse bitte, mille väärtuseks on 1 või 0, siis kvantarvutites kasutatakse kvantbitte, mis võivad olla samaaegselt erinevates olekutes. Kui kvantarvutil on […]

Pöörlevad tolmupilved kosmoses võivad olla aluseks millelegi elu sarnasele, vähemalt niimoodi näitavad Venemaa,  Saksamaa ja Austraalia teadlaste poolt läbi viidud arvutsimulatsioonis. Neist simulatsioonidest selgub, et teatud tingimustel võivad tolmuosakesed moodustada kaksikheelikseid, mis on sarnased DNA-le ja võivad jagunedes tekitada samast struktuurist kaks identset koopiat. Kuigi simulatsioonis aluseks olev tolm on anorgaaniline ja ei sisalda seetõttu […]

Rahvusvaheline ettevõte Hamamatsu Photonics on turule toonud uue mitmepikselise footoniloenduri (MPPC) seeria S103 62-11. Seade rakendab täiesti uudset tehnoloogiat, kasutades laviin fotodioodi detekteerimaks eriti nõrka valgust. Kusjuures seadme mõõtmed jäävad 5 mm piiresse. Tootja nimetab uue pooljuhi eelistena ka madalat tööpinget ja väikest tundlikkust magnetvälja suhtes. Koostas: Kaarel Piip Allikas: physicsworld.com http://sales.hamamatsu.com/

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) saatis taas edu, kui 11. aprillil nende Veenuse uurimise satelliit Veenuse orbiidile jõudis. See teeb ESA-st ainsa kosmoseagentuuri, kes juba nelja (Marss, Kuu, Saturn ja Veenus) meie Päikesesüsteemi taevakeha korraga uurib. See kosmoseodüsseia sai alguse 9. novembril 2005. Reis Veenusele kestis 153 päeva ning selle aja jooksul läbis sond 400 miljonit kilomeetrit. […]

Teaduse juures on tore see, et paljude leiutiste, projektide ja uurimisteemade juures suudavad eri teadlased leida veel teisigi, teiste aladega seotud rakendusi. Vist igihaljaks on saanud lugu, kuidas Euroopa tuumauuringute keskuses, CERN-is, töö käigus WWW. ehk siis "veeb" välja mõeldi. Nüüd suudeti aga mobiilimastidega ilma mõõta. Kindlasti on paljud täheldanud, et vihmaga või tiheda lumesaju ajal […]

Päris tihti võib teie aiapidu segada naaber, kes just teie peo ajal oma toimetusi tegema hakkab ning niiviisi teie kena peo rikub. Marsil seevastu poleks töötava muruniiduki häält kuulda kaugemale kui sada meetrit. Võrdluseks: Maal levib taoline heli mitmeid kilomeetreid. Millised on helid Marsil? 6.juunil esitlesid Ameerika Akustikaühingu kokkutulekul Amanda Hanford ja Lyle Long Pennsylvania Osariigi […]

See, kuidas mustad augud imevad sisse mateeriat naaberalade tähtedelt, on fundamentaalselt magneetiline protsess ning mitte ainult gravitatsioonist põhjustatud. Sellisele järeldusele jõuti tänu uutele mõõtmistele, mis tehti röntgenkiirgust kiirgavast, gaasist ümbritsetud mustast august Linnuteel. Kuigi teooria ennustas seda juba 30 aastat tagasi, on nüüd esimene kord, kui seda efekti näha saab. Chandra röntgenkiirte observatooriumi mõõtmistel põhinevad […]

Jaapani kosmoseagentuur JAXA jahmatas kuu-uurijate üldsust plaanidega 2030. aastaks Maa kaaslasele kosmosejaam rajada. Eeldatavasti kuni kolme triljoni jeeni suurune eelarve pole projektiks veel eraldatud, kuid agentuuri juhtivad teadlased lubasid, et juba järgmisel aastal saadetakse Kuu orbiidile tehiskaaslane. Jaapani astronaut peaks kavade kohaselt Kuu pinnale jõudma 2020. aasta paiku. Euroopa kosmoseagentuuri ESA teadlaste arvamusel aga napib […]

USA astronoomid väidavad, et on vaadelnud tumedat mateeriat – tabamatu aine, mis usutakse olevat viis korda tavalisem kui normaalne aine, täites pea neljandiku Universumist Kahe suure galaktikaparve ägedat kokkupõrget 3 miljardi valgusaasta kaugusel jälgisid NASA Chandra Röntgenkiirguse Observatoorium, Hubble Kosmoseteleskoop, Euroopa Lõuna-Observatooriumi Väga Suur Teleskoop ja Magellan’i optiline teleskoop. Kokkupõrke jõud eraldas tumeda ja nähtava […]

Paljude meelest on Pluuto üheksas planeet päikesesüsteemis. Rahvusvahelise Astronoomia Liidu (International Astronomical Union – IAU) poolt nimetati see planeet ümber kääbus-planeediks. Vastuoluline otsus tehti 24.augustil, 2006 ning põhineb asjaolul, et Pluuto orbitaal-teekond kattub teiste objektidega nagu näiteks asteroidid ja planeet Neptuun.Eriarvamustel olevad astronoomid ütlevad, et otsus on meelevaldne, tuues esile, et ka teised planeedid jagavad […]

Ja mitte ainult Newtoni, vaid ka Einsteini, Bohri, Boyle, Cricki, Maxwelli ja paljude teiste teadustöö on nende orginaalkujul nüüd kõigile kättesaadav. Nimelt avas Briti Kuninglik Selts oma täieliku on-line teaduspublikatsioonide andmebaasi kõigile tasuta tutvumiseks. Tõsi tasuta jääb ta küll vaid käesoleva aasta detsembri lõpuni, kuid aastasse 1665 ulatuvate teadusajakirjade andmebaas on kindlasti väärt tutvumist. Andmebaas […]

Jutumärgid pealkirjas on omal kohal, sest kuigi Yves Couderi ja Emmanuel Forti huvitav katse imiteerib üllatava tõetruudusega kvantosakeste leiulainete interferentsi, pole tegemist siiski kvantosakeste de Broglie lainete liitumisega. Aga lähemalt: YC&EF asetasid vedeliku (vee?) pinnale väikese silikoonõli  “Jalutaja” – õlitilk ja temast lähtuv laine vedeliku pinnal, ristkülikud märgivad vedeliku pinna all asetsevaid tõkkeid (pilu). foto: […]

Kaks päeava tagasi avalikustas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia selle aasta Nobeli füüsikapreemia laureaadid. Sellel aastal  võitsid teadusmaailma ihaldatuima auhinna John C. Mather NASA Goddardi kosmoselendude keskusest ja George F. Smoot California ülikoolist  universumi mikrolainetaustkiirguse anisotroopia ja musta keha kiirguse sarnase kuju avastamise eest. Mikrolaine taustkiirgus on viimane relikt Suurest paugust. Teooria väidab, et pärast universumi […]

On loodud omalaadne võrgustik, mis visualiseerib ca 1.6 miljoni teadusliku artikli omavahelisi seoseid. Sõlmed tähistavad artikleid, mis ühe või teise valdkonna kohta avaldatud on. Kui erinevatel valdkondadel on avaldatud ühiseid artikleid, siis seda tähistatakse mustade joontega sõlmede vahel. Võrgustiku kujunemisel arvestati selliseid seoseid nagu kummipaelasid kuulikeste vahel, kusjuures pael on seda tugevam, mida rohkem on […]

Venemaa Teaduste Akadeemia ja Venemaa valitsuse vastasseis on vähemalt ajutiselt rahunenud. Oma peaassambleel märtsi lõpus võtsid akadeemia liikmed vastu uue põhikirja, kus öeldakse, et akadeemia presidendi peab kinnitama Venemaa president. Kuigi Venemaa elas pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist üle väga põhjalikud muutused, suutis akadeemia säilitada oma staatuse ja sõltumatuse – ka täna on selle eelarve Eesti […]

Euroopa Kosmoseagentuur (European Spaca Agency, ESA) ja Eesti allkirjastasid kokkuleppe, mille põhjal alustatakse tihedamat koostööd astronoomia ja kosmoseteaduse vallas. Ühtlasi saab Eestist esimene "uus" Euroopa Liidu liikmesriik, mis on ESA-ga sellise koostöölepingu sõlminud. Vt ka originaaluudist ja http://www.esa.int/ http://www.aai.ee/               

Elektrijuhtmete sasipundar on kahtlemata üks moodsa maailma imedest, mis tekib pea kõikjale kuhu ta tekkida saab. Temast vabanemiseks on ainult kaks võimalust, esiteks juhtmed korralikult lahti harutada ja seejärel nad nii seada, et nad sassi ei läheks, mida nad siiski mõne aja möödudes teevad, või leida võimalus elektrit juhtmevabalt transportida. Kui tavaliselt valime kõik selleks […]

Rõngakujuline massijaotus galaktikaparves 5 miljardi v.a. kaugusel on veenvaim tõestus tumeda mateeria olemasolust. Seda väidavad füüsikud Euroopast ja USAst, kes kasutasid NASA Hubble’i Kosmoseteleskoobi andmeid, et näha, kuidas gravitatsioon painutab valgust parve ümber. See võib osutuda esimeseks korraks, kui tumedat mateeriat on “nähtud” isoleerituna teistest struktuuridest. 95% kogu universumi massist arvatakse olevat tume, st nähtamatu […]

Autotööstuses pole autode turvatestid enam mittemingisugune uudis ja eks nii mõnigi inimene üritab endale just turvaliseima auto osta. Aga maja ostes vaadatakse, kas naabruskond on turvaline, hoov ilus, aga maja tormikindlusele suuremat tähelepanu ei pöörata. Õigemini polegi võimalik pöörata, sest senini on majade tormikindlus, täpsemalt tuulekindlus, kasvanud suhteliselt juhuslikult, ilma korraliku uurimistööta. Nüüd aga valmistasid […]

Rahvusliku Standardite ja Tehnoloogiate instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST) teadlased koostöös Marylandi ja Howardi Ülikoolidega (USA)  on loonud tehnoloogia üliväikeste, väga efektiivsete valgusdioodide (LED) loomiseks nanotorudest, mis pealegi genereerib ultravioletset valgust.  Erinevad nanomeetrilised seadmed, nagu näiteks valgusdioodid võivad olla ülikompaktsete ja ka odavate tulevikutehnoloogiate ehituskivideks. Kuigi jah, tuleb veel kõvasti vaeva näha selle […]

Üks suurimaid probleeme päikesesüsteemi uurimisel on asjaolu, et sealt on väga raske leida "bensiinijaamasid", kus oma raketti tankida. Metaani ei tunta eriti "kõrgtehnoloogilise" gaasina, see seostub rohkem lehmade ja loomulike gaasidega. Aga "häda ajab härja kaevu" ja nüüd on USA-s testitud uue, metaanil töötava raketimootori prototüüpi ning see on juba näidanud selliste katsetuste perspektiivikust.  Katsetajate sõnul USA […]

Maailma tuntuimas kiirendis CERN-is pole LHC ehk Suur hadronite kiirendi pole veel valmiski, kui juba arutavad osakestefüüsikud järgmise kiirendi ehitamist. Jutt käib ILC – International Linear Collider-ist, mis tõlkes oleks rahvusvaheline lineaarkiirendi. ILC-ga loodetakse näha seda, mida LHC-ga näha ei saa. Tegu oleks 31 km pikkuse laboriga, kus paikneksid vastastikku kaks 12 kilomeetri pikkust lineaarkiirendit. […]

  Vähemalt nii usuvad USA teadlased, kes on suutnud luua senistest palju täiuslikuma mudeli, mis ennustab ette orkaani silma asendumist ja selle tagajärgi. Orkaanide ja tornaadode füüsika ja mõistmine on väga keerukas osa atmosfäärifüüsikast ja oma komplitseerituse tõttu pole siiani suudetud luua täpseid arvutuslikke mudeleid, mis neid kirjeldavad. Orkaani silma asendumine on nähtus, kus orkaani sisemine […]

5. detsembril teatas USA energiaministeerium, et Boeing Spectrolab suutis luua päikesepatarei, mille kasutegur on 40.7%. See on tõsine edasiminek päikesest elektri tootmises, sest juba kaheksakümnendatest aastatest on üritatud 40% piiri ületada.Võrreldes praegu kasutatavate päikesepatereidega, mille kasutegur jääb vahemikku 12% kuni 18% on uus tehnoloogia suur samm edasi. See võimaldaks toota elektrit päikesest tunduvalt odavamalt ning […]

Peegeldumisel metalli pinnalt muutub valguslaine elektrivektori suund vastupidiseks. Nüüd on Briti ja Ukraina teadlased valmistanud nanostruktuurse peegli, mis muudab peegeldamisel vastupidiseks valguslaine magnetvektori, ei muuda aga elektrivektori suunda. Kolmekihiline peegelstruktuur koosneb alumiiniumist, ränidioksiidist ja kalasoomuse-sarnase paigutusega alumiinium-nanotraatidest. Täpsemat teavet tulemuste kohta saab ariklist A.S. Schwanecke, V.A. Fedotov, V.V. Khardikov, S.I. Prosvirnin, Y. Chen, and N.I. […]

Betoon on üks enimkasutatav ehitusmaterjal. Tema head omadused: odavus, vastupidavus – on vahest peamised põhjused miks see nii on. Kuid missugune on betooni struktuur? Alles nüüd oskavad teadlased ka sellele küsimusele vastata. Põhjus, miks betooni struktuuri seniajani vähe uuritud oli peitub selles, et materjaliuuringutes enimkasutatavad meetodid – elektrondifraktsioon ja röntgenkiirgusega analüüsimine pole betooni puhul kasutatavad. […]

Novembri keskel testiti maailma suurimat ülijuhtivat magnetit. See asub tuumauuringute keskuse CERN Genfi kiirendiosakonnas. Atlase nime kandva detektori toroidaalne magnet hakkab püüdma saladust, miks osakestel, ja seega ka meil kõigil, on üldse mass. Suure hadronite põrgataja (Large Hadron Collider) poolt kiirendatud prootonid kihutatakse üksteise vastu. Ning Atlas püüab leida jälge tekkivast Higgsi bosonist. Loodetakse ka leida […]

“Võta kaks tükki suhkrut, mine hästi pimedasse tuppa ja hõõru neid vastamisi. Siis …” Järgides seda Tootsi-stiilis õpetust, näete te, kui silmad pimedusega juba harjunud on, kahvatut valgust – triboluminestsentsi. Kenneth Suslick ja Nathan Eddingaas Illinoisi Ülikoolist on leidnud mooduse taolise kiirguse intensiivsuse tõstmiseks ligi tuhat korda. Selleks viisid nad suhkrukristallikesed parafiini, mida oli küllastatud […]

 et mitmesuguste asjade puhastamisele kuluvat aega saab varsti ehk hoopis tulusamalt kasutada. Eeskujuks oleva lootoslille lehed püsivad puhastena ka väga tolmuses keskkonnas. Põhjuseks nende vahase pinna mikro- ja nanostruktuur, mis mustumise ära hoiab. Lootoslehe pinna puhtana püsimisel on kaks põhjust. Esiteks ei nakka mustuseosakesed sellise pinnaga kuigi tugevasti. Teiseks muudab see pinna superhüdrofoobseks – sellisele […]

Ülekantud tähenduses, kui põnev ja rakendusi lubav uurimisobjekt, kindlasti. Aga selgub, et võivad olla ka otseses mõttes. Nimelt avastasid USA Lawrence Berkeley National Laboratory uurijad, et germaaniumi nanokristallid (ca 2,5 nm läbimõõdus) kvartsklaasis on kuumutatavad pea 200 K üle germaaniumi tasakaalulise sulamistemperatuuri (1211 K), enne kui sulavad. Ja vastupidi – sula germaaniumi “nanotilkade” uuesti kristalliseerimiseks […]

… just nii, nagu nad murduvad, polegi lihtne küsmus. Nimelt purunevat painutatud kuiv spagetikõrs enamasti mitte kaheks, vaid harilikult kolmeks-neljaks tükiks. Selle nähtuse selgitamine Basile Audoly ja Sebastien Neukirchi poolt pälvis avaldamise Physical Review Letters’i artiklina (B. Audoly, S. Neukirch, Fragmentation of Rods by Cascading Cracks: Why Spaghetti Does Not Break in Half, Phys. Rev. […]

Küllap on mõnedki näinud demoeksperimenti vertikaalses vasktorus üliaeglaselt langeva neodüümmagnetiga. Magneti langemist pidurdab muutuva magnetvälja mõjul toru seintes tekkinud keerisvoolude magnetväli, mille tulemusel magnet omandab tasakaalulise kiiruse umbes 0,1 m/s. Üldistest füüsikalistest arusaamadest lähtuvalt on loomulik oletada, et mida väiksem on toru materjali eritakistus, seda aeglasemalt magnet langeb. Nagu see ka tegelikult on. Aga kui […]

KamLANDi eksperiment Jaapanis detekteeris esimest korda neutriinosid, mis pärinesid Maa südames toimuvatest radioaktiivsete elementide lagunemistest. 10 meetrise diameetriga KamLANDi detektor paikneb tuhande meetri sügavusel maa all ja sisaldab ligi tuhat tonni ülipuhast läbipaistvat vedelikku, millesse “neeldunud” neutriinod põhjustavad väikseid valgussähvatusi. Neutriinod on juba oma avastamisest saadik olnud mõistatuslikud elementaarosakesed ja kuni tänapäevani on nendega seotud […]

Juba ülijuhtivusnähtuse avastamise algusaegadest on teada, et tugevasse magnetvälja asetatud ülijuht kaotab seal oma ülijuhtivad omadused. Prantsuse teadlased eesotsas Andrew Huxleyga avastasid üllatuslikult sulami, mis käitub hoopis vastupidiselt, sulam on ülijuhtiv ka väga tugevasse magnetvälja asetatult. See on järjekordne uus avastus kiiresti arenevas kvantkriitiliste süsteemide uuringute vallas. Teatavasti on ülijuhtivus nähtus, kus elektrivool liigub aines […]

USA füüsikud on näidanud, et plasmat on võimalik kasutada hammaste lagunemist põhjustavate bakterite tapmiseks. John Goree ja tema kolleegid Iowa Ülikoolist kasutasid käes hoitavat plasmanõela Streptococcus mutans’ite hävitamiseks Petri tassil. Seade töötab toatemperatuuril (J. Phys. D: Appl. Phys. 39 3479). Vaatamata sellele, et hetkel on veel tegemist eksperimentaalse vahendiga, usuvad uurijad, et ühel päeval saaksid […]

Teadlased on avastanud uudse süsinikdioksiidi vormi. Uus materjal, mis valmistati tavalisele tahkele CO2-le tugeva rõhu avaldamisega, meenutab aatomi skaalas aknaklaasi. Dubleeritud amorfne carbonia, aine võib olla tähtis gaas-hiidplaneetide sisemuse mõistmisel, kus CO2 on kõrgel rõhul kokku pressitud. Sellest võiks valmistada ka ülikõva klaasi, sest ootuste kohaselt on see väga jäik nagu teemant (Nature 441 857). […]

USA firma, American Superconductor, väidab, et nad on suutnud luua kuni 100m pikkuseid teise põlvkonna kõrgtemperatuurseid ülijuhtjuhtmeid, millega on võimalik edastada tsiviilkasusele vajalikus koguses elektrit. Firma usub, et see võib olla läbimurre, millega ka erasektor hakkab lõpuks ülijuhtmaterjale kasutama. See teise põlvkonna ülijuht on tehtud ütriumi, baariumi, vase ja hapniku sulamist (YBCO), seda olevat odavam […]

USA füüsikud ja insenerid avastasid, et klaas on võimeline võtma oma algse oleku peale suure energiaga elektronidega pommitamist. Tulemused näitavad, et vaatamata varem arvatule, on klaasjas olek termodünaamiliselt äärmiselt stabiilne. Lisaks sellele, et avastus on fundamentaalselt oluline, võib sel olla ka tähtis roll tuumajäätmete säilitamisel (Phys. Rev. Lett. 96 205506). Klaasja oleku mõistmine on üks […]

Metsatulekahjkud satuvad järjest tihmeini pressi hammasrataste vahele ning seepärast on inimesed nii Eestis kui ka USA-s ühtmoodi teadlikud sellest ohust. USA-s kasutatakse väga agaralt suurpõlengute kustutamisel lennukite abi. Sepärast nuputasid firma Evergreen International Aviaton insenerid välja maailma suurima kustutuslennuki.Sisuliselt on tegu Boeing 747, mis on praegu maailma Hiigellennuk kustutuspulbrit puistamas (allikas www.Spiegel.de) suurim reisilennuk, baasil […]